Kaugtöötajad ja nende õigus mitte olla kättesaadav: kaugtöö reguleerimine ELis

Kaugtöö ei olnud enne koronaviiruse pandeemiat tundmatu mõiste. See oli siiski erand kirjutamata reeglist, mille kohaselt tuli tööd teha üksnes tööandja poolt ette nähtud ja reguleeritud kohas eelnevalt kokkulepitud tööaja jooksul, mille järel võis töötaja olla mittekättesaadav ja tegeleda ülejäänud elu ja kohustustega.

Kaugtöö levik 2020. aastal aitas ettevõtetel püsima jääda ja töötajatel säilitada oma töökohad pandeemia rasketes tingimustes. Kuigi see lahendus oli positiivne, tõi kaugtöö kaasa ka töö ja isikliku aja piiride ähmastumise, sest digiseadmete abil saavad töötajad olla ühenduses ka väljaspool lepingulist tööaega, mis piirab nende isiklikku aega ja ohustab nende füüsilist ja vaimset heaolu.

Kahju uurimine

Euroopa töötingimuste telefoniuuringu (European Working Conditions Telephone Survey 2021 ) andmed näitasid, et kaugtöötajad teevad sageli täiendavaid – ja tasustamata – töötunde üksnes seetõttu, et digivahendite abil töötades on äärmiselt raske tõmmata piiri töö ja eraelu vahele.

Lisaks väitis Eurofoundi töötajate ja personalijuhtide uuringus 45% osalejatest, et nende tööandja on kehtestanud õiguse olla mittekättesaadav, kuid peaaegu 80% ütles, et nad said pärast tööaega regulaarselt tööga seotud teavet.

Kaugtööpoliitika kehtestamine

Eelneva mõju tunnistades asus EL kehtestama asjakohast reguleerivat raamistikku. Mitmed ELi direktiivid, eelkõige tööaja direktiiv (direktiiv 2003/88/EÜ), sisaldavad sätteid kaugtöö kohta, näiteks tööaja piirangute kehtestamine ja töötajate puhkeperioodide reguleerimine.

Lisaks hakkasid ELi liikmesriigid tegelema kaugtööga seotud küsimustega riiklikul tasandil. 2021. aasta EU-OSHA aruandes „Kaugtöö reguleerimine COVID-19-järgses Euroopas“ eristatakse kahte riikide rühma: need, kes on võtnud vastu konkreetsed õigusaktid kaugtöö kasutamise kohta, ja need, kes ei ole seda teinud (või on käsitlenud kaugtööd erinevates seadustes/kontekstides).

Alates 2020. aastast on Belgias, Hispaanias, Horvaatias, Iirimaal, Kreekas, Portugalis ja Slovakkias vastu võetud uued õigusaktid, mis käsitlevad konkreetselt õigust olla mittekättesaadav. See tuleneb otseselt vajadusest parandada kõigi (kaug- ja kohapealsete) töötamiseks digivahendeid kasutavate töötajate tööohutust ja töötervishoidu, ennetades püsiühendusest tulenevaid riske.

Kuidas rakendada õigesti õigust olla mittekättesaadav

Üldiselt on liikmesriikides ja ettevõtetes rakendatud õigusel olla mittekättesaadav positiivne mõju töötajate tervisele ja heaolule, kusjuures tööga rahulolust teatab rohkem töötajaid võrreldes riikidega, kus sellist poliitikat ei ole. Püsiva muutuse tagamiseks peab õigusaktidega kaasnema töötajate teadlikkuse suurendamine püsiühenduse negatiivsetest mõjudest ning ettevõtte tasandil tuleb võtta lisameetmeid, mis on kohandatud konkreetsele töökeskkonnale.

Lisateave kaugtöö reguleerimise kohta COVID-19-järgses Euroopas EU-OSHA ajakohastatud 2023. aasta aruandes.

Seotud lingid

Töö ja isikliku aja õige tasakaalu saavutamine

Kaugtöö: juhend uutele töötajatele

Kuidas edendada töötajate töö- ja eraelu tasakaalu pärast COVID-19 pandeemiat

Lisateave

Euroopa tööhõivepäevad

EURESe nõustajad

Elamine ja töötamine EURESe riikides

EURESe töökohtade andmebaas

EURESe teenused tööandjatele

EURESe ürituste kalender

Eelseisvad veebiüritused

EURES Facebookis

EURES X-is

EURES LinkedInis

EURES Instagramis