Mis on viimased andmed tööjõupuuduse ja -ülejäägi kohta Euroopas?

Igal aastal annab Euroopa Tööjõuamet teavet tööturu olukorra kohta tööjõuturu ebatasakaalu EURESe aruannete sarja kaudu. Aruande seitsmendas väljaandes antakse värvikas pilt tänu uutele meetoditele, mis võimaldavad saada põhjalikuma ülevaate sellest, mis toimub kus ja miks.

Mida võib lugeda uuest väljaandest?

Oskuste lünga praegune olukord

Kuigi tööturg on toiminud üha paremini ja tööhõivemäär on oluliselt suurem kui mõni aasta tagasi, püsib pakkumise ja nõudluse ebatasakaal siiski ja jääb tõenäoliselt püsima ka edaspidi. Miks? Viimastel aastatel on tekkinud mitu uut tegurit ja parameetrit, mida peame arvestama: demograafilised muutused (ja elanikkonna vananemine), tehnika areng, rohe- ja digipööre ning ebaõnnestunud katsed suurendada mitme kutseala atraktiivsust – kõik need süvendavad lünki võtmesektorites. Muudes sektorites on pakkumist seevastu külluses.

Kutsealadel, kus puudused on kõige märgatavamad, on keevitajad, tervishoiutöötajad, kokad ja elektrikud. Ülejääki on enim täheldatud kontoritöötajate ja muudel sarnastel ametikohtadel, mida tehisintellekti kasutuselevõtt on mõjutanud kõige enam.

Kas see mõjutab sind?

Viimases aruandes tutvustatakse tööjõupuuduse ja -ülejäägiga kutsealade töötajate tüüpe ja omadusi. Probleem näib olevat sooline ebavõrdsus. Naisi on tööjõupuudusega kutsealade töötajatest ainult 29%. Nendel kutsealadel on tavapäraselt olnud mehi rohkem, näiteks ehituses ja tehnikas. Teisalt on naistöötajaid ülejäägiga kutsealadel – eelkõige kontoritöökohtadel – 62%.

Veel üks mõjutatud demograafiline rühm on noored. Nende esinemine tööjõupuudusega kutsealadel on endiselt piiratud; see tekitab küsimuse, mis juhtub, kui eakad töötajad jäävad pensionile.

Probleemiks peetakse ka digioskuste puudumist, sest praegu on ainult 5,6%-l Euroopa täiskasvanutest elementaarsed digioskused, rääkimata tänapäeva muutuval tööturul vajalikest kõrgema taseme oskustest.

Fookuses on transport ja laondus

Aruande eelmises väljaandes analüüsiti üksikasjalikult tööjõupuudust ehitussektoris ning uues keskendutakse transpordile ja laondusele, kus on tööjõupuuduse kriis olnud juba mõnda aega. Eelkõige on veokijuhtide arv alates COVID-19 pandeemiast endiselt väike, kuigi klienditellimuste arv on suurenenud. Miks on see nii?

Sektori kriis tuleneb peamiselt suutmatusest värvata uusi – ja nooremaid – inimesi. Pensionile jäämine tähendab, et vabanenud töökohad jäävadki tühjaks. Lisaks peetakse sektori töötingimusi ebaatraktiivseks: pikad tööpäevad, sotsiaalne eraldatus ja ohutusprobleemid panevad inimesi pikalt mõtlema, enne kui nad valivad karjääri transpordivaldkonnas. Aruandes tuvastati ka selliseid probleeme nagu deklareerimata töö ja näiline iseenda tööandjana tegutsemine, mis rikub veelgi nii sektori mainet kui ka tulevikuväljavaateid.

Edasine tegevus

Aruande kohaselt on tööjõupuuduse ja -ülejäägi käsitlemisel oluline samm investeerida oskustesse, valmistades inimesi eelkõige ette digipöördeks. Sellised algatused nagu oskuste liit parendavad hariduse ja koolituse kvaliteeti ning edendavad elukestvat õpet, suurendades inimeste tööalast konkurentsivõimet. Lisaks aitab suurem MATI-hariduses osalemine ületada nendes valdkondades täheldatud vanuselist, soolist ja sotsiaalset ebavõrdsust, avades mitmekesisemaid karjäärivõimalusi.

Aruande täistekst on siin.

Seotud lingid

EURES: Tee 2030. aastani: mis ootab ees seoses tööga?

EURES: Kuidas leida töökohti, kus vajatakse töötajaid, ja nendeks valmistuda

Euroopa Komisjon – oskuste liit

Euroopa Tööjõuamet: Tööjõupuudus ja -ülejääk Euroopas 2023

Lisateave

Euroopa tööhõivepäevad

EURESe nõustajad

Elamine ja töötamine EURESe riikides

EURESe töökohtade andmebaas

EURESe teenused tööandjatele

EURESe ürituste kalender

Eelseisvad veebiüritused

EURES Facebookis

EURES X-is

EURES LinkedInis

EURES Instagramis