Kujutle, et on aasta 2040 – tulevik, mis pole enam kaugel. Tänu tehisintellektile kasvab majandus jõudsalt, on palju uusi töökohti, õppimine on paindlik ja kergesti kättesaadav, aidates igaühel oma karjääriga sujuvalt edasi liikuda. Kõlab suurepäraselt, eks? Kuid kui Euroopa ei astu õigeid samme, võib ka tema tehisintellektil põhinev tulevik suunduda hoopis teistsugusele teele, jättes paljud kõrvale. Vaatame lähemalt mõningaid mitte just kõige paremad stsenaariume.
Kaks düstoopilist stsenaariumi, mida me kindlasti ei soovi
Ühel kujuteldaval 2040. aastal on tehisintellekt töökeskkonda nii palju muutnud, et seda on võimatu ära tunda. Valitsused ja tööandjad ei investeeri töötajate oskuste arendamisse, jättes selle enamasti töötajate hooleks. Sellest saavad kasu vaid tehnoloogiaasjatundjad, samal ajal kui teistel on raske oma töökohti säilitada. Selle tagajärjel kannatab nende vaimne ja füüsiline tervis – ning ka rahaline olukord.
Teises, veelgi halvemas stsenaariumis on tehisintellekti tehnoloogiad ja automatiseerimine hõivanud kõik meie elu ja töö valdkonnad. Nüüd ei ole mitte ainult töökeskkond tundmatuseni muutunud, vaid kogu ühiskond. Tehisintellekti maastikku kontrollivad mõned suured osalejad, kes mõjutavad poliitikakujundajaid, majandust ja ühiskonda. Et tehisintellekt võtab enda kanda enamiku ülesandeid, kaotavad inimesed töökohti igas sektoris ja tööstusharus – ning et tööjõudu on külluses, ei hooli ettevõtted enam oma töötajate oskuste arendamisest. Jällegi jäetakse töötajad nende endi hooleks ja neil on raske tehnoloogia arenguga sammu pidada. Ka ametiühingutel pole eriti suurt mõjuvõimu, mistõttu pole kedagi, kes võitleks töötajate õiguste ja huvide eest. Eeskirju ja riiklikku järelevalvet ei ole piisavalt, mistõttu on võim suures osas suurte ettevõtjate käes, mis ohustab demokraatiat ja kahjustab ka keskkonda.
Nendes kahes stsenaariumis toob tehisintellekti revolutsioon kasu ainult vähestele õnnelikele ning lõhe tehnoloogiat tundvate ja mittetundvate rühmade vahel muutub sügavaks. See ei tähenda üksnes seda, et töötajad ei suuda sammu pidada, vaid see on süsteemne ebaõnnestumine, mille korral süsteem otsustab, kes õpib ja kes mitte.
Veidi parem? Möödalastud võimaluse lõks
On ka teine, vähem depressiivne stsenaarium, kus tehisintellekti kasutuselevõtt on tagasihoidlik, kuid stabiilne. Kõlab turvaliselt, eks? Siiski mitte. Kui me oskuste arendamisse piisavalt ei investeeri, siis ei võimalda isegi selline tagasihoidlik lähenemisviis kasutada innovatsiooni jaoks suurepärast võimalust.
Selles 2040. aasta versioonis on muutuste tempo küll talutav, kuid selles ei kasutata täielikult ära tehisintellekti potentsiaali sotsiaalsete ja majanduslike tingimuste parandamiseks. Töötajate jaoks tähendab aeglane kulgemine seda, et põnevad ja loomingulised ametikohad, mis tavaliselt kaasnevad tehisintellekti läbimurretega, võivadki jääda loomata, mistõttu jäävad inimesed paigalseisval tööturul suluseisu. Kõige huvitavamad ülesanded antakse väikesele eliidile, jättes ülejäänutele igapäevase töö ja kasutamata potentsiaali. Tööandjad võivad küll kiirete muutustega kaasnevast kaosest pääseda, kuid samas jäävad nad ilma tõhususe kasvust ja uutest toodetest, mis võiksid neid teistest eristada – riskides seeläbi stagnatsiooniga lihtsalt seetõttu, et süsteem ei toeta laialdast ja mõtestatud kasutuselevõttu.
Need stsenaariumid näitavad, et tuleviku oskuste arendamine sõltub rühmatööst. Ühiselt jätkuvat oskuste täiendamist toetades saab EL luua tööjõu, mis on valmis tehisintellekti ajastuks, muutes tehnoloogia arengu kõigile õiglaseks ja kestlikuks hüveks.
Eri stsenaariumide lisateave on aruandes „Valmistumine 2040. aastaks“. Kas soovid lugeda positiivsematest väljavaadetest tehisintellekti tuleviku kohta? Veebilehel on artikkel, milles räägitakse, kuidas tehisintellekti revolutsioon avab uusi võimalusi noortele tööotsijatele.
Seotud lingid
Oled noor ja alles alustad oma karjääri? Tehisintellekti revolutsioon on sulle loodud!
Lisateave
Elamine ja töötamine EURESe riikides
EURESe töökohtade andmebaas
EURESe teenused tööandjatele
EURESe ürituste kalender
Eelseisvad veebiüritused
EURES on Facebook
EURES on Twitter
EURES on LinkedIn
Üksikasjad
- Avaldamiskuupäev
- 11. Mai 2026
- Autorid
- Euroopa Tööjõuamet | Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat
- Teemad
- Ettevõtlus
- Tööturuuudised/liikumisuudised
- Uudised/aruanded/statistika
- Värbamistrendid
- Noorus
- Seotud jaotis(ed)
- Sektor
- Accomodation and food service activities
- Activities of extraterritorial organisations and bodies
- Activities of households as employers, undifferentiated goods- and services
- Administrative and support service activities
- Agriculture, forestry and fishing
- Arts, entertainment and recreation
- Construction
- Education
- Electricity, gas, steam and air conditioning supply
- Financial and insurance activities
- Human health and social work activities
- Information and communication
- Manufacturing
- Mining and quarrying
- Other service activities
- Professional, scientific and technical activities
- Public administration and defence; compulsory social security
- Real estate activities
- Transportation and storage
- Water supply, sewerage, waste management and remediation activities
- Wholesale and retail trade; repair of motor vehicles and motorcycles