Digiüleminek ei tähenda ainult seda, et ettevõtted uuendavad oma IKT-süsteeme. Tegemist on nende tõhusamaks ja innovaatilisemaks muutmisega, tegevuse laiendamisega kohalikest piiridest väljapoole ning selle käigus energia ja materjalide säästmisega. Teisisõnu on tegemist olulise muutusega, mis edendab konkurentsivõimet ja kestlikkust ning muudab Euroopa ettevõtlusmaastikku.
Digiüleminek arvudes
Eurostati (ELi statistikaamet) väljaande Digiüleminek Euroopas viimases väljaandes märgitakse, et 72% kõigist ELi ettevõtetest on saavutanud digimahukuse baastaseme. See tähendab, et nad kasutavad vähemalt mõnda peamist digitehnoloogiat, näiteks kiiret internetiühendust, e-kaubanduse vahendeid ja pilveteenuseid.
Konkreetselt oli 2025. aastal olukord järgmine.
- 95%-l ettevõtetest oli lairibaühendus.
- 64% kasutas sotsiaalmeediat (2015. aastal vaid 37%).
- E-müüki teostavate ettevõtete osakaal oli küll 6 protsendipunkti kõrgem kui 10 aastat tagasi, kuid jäi siiski suhteliselt madalaks, olles 25%. Samas moodustas e-müük 19% nende ettevõtete kogukäibest.
Ainult aasta varem, 2024. aastal, oli olukord järgmine.
- 93% ettevõtetest kasutas vähemalt ühte IKT turvameedet, näiteks tugevat parooli autentimist, andmete varundamist eraldi asukohas või pilves ja võrgule juurdepääsu kontrolli.
- 53% ettevõtetest pidasid veebikoosolekuid.
Teeme seda keskkonna nimel
Kuigi digiüleminek võib tuua keskkonnakasu, näiteks vähendada materjalikasutust ja parandada energiatõhusust, tekitab see ka probleeme, mida me ei saa tähelepanuta jätta. Andmekeskused, võrgud ja ühendatud seadmed suurendavad selle sektori süsinikujalajälge ning ettevõtete poolt seadmete sagedane väljavahetamine süvendab üha kasvavat elektroonikajäätmete probleemi.
Kuid kõik ei ole veel kadunud. Vastavalt veebilehele ja Eurostati andmetele on ELi IKT-sektori panus kasvuhoonegaaside heitkogustesse ja õhusaasteainete tekkesse viimastel aastatel järjest vähenenud – hoolimata sektori kasvust.
Kui palju lõimivad ettevõtted kestlikke tavasid digiüleminekuga seotud tegevusse? Kuigi alati on arenguruumi, näitavad aruande järeldused, et Euroopa ettevõtjad on õigel teel.
30% kõigist ELi ettevõtetest kasutas 2025. aastal IKT-lahendusi või -süsteeme järgmisel eesmärgil:
- kasutada vähem materjale;
- tarbida vähem energiat;
- suurendada ringlussevõetud materjalide kasutamise tõhusust või osakaalu oma toodetes või tegevuses.
Selles valdkonnas olid esirinnas Belgia (42%) ja Taani (40%), samas kui Ungaris (16%) ja Bulgaarias (13%) oli kõige väiksem nende ettevõtete osakaal, kes kasutasid IKT-d keskkonnakaitset silmas pidades. IKT-seadmete amortiseerudes tehti järgmist:
- 77% ettevõtetest kasutasid elektroonikajäätmete kogumise või ringlussevõtu programme;
- 49% ettevõtetest säilitasid seadmed laos;
- 29% ettevõtetest müüsid seadmed maha, tagastasid rendileandjatele või annetasid need.
Nagu enamiku uuenduste puhul, on ka IKT-tehnoloogial nii eelised kui ka puudused. Tööandjate jaoks tähendab see strateegilist lähenemist digivahendite kasutamisele, valides energiatõhusaid tehnoloogiaid, vähendades tarbetut seadmete vahetamist ning osaledes võimalikult palju ringlussevõtu- ja taaskasutusprogrammides. Need valikud toetavad peale kestlikkuse ka pikaajalist konkurentsivõimet.
EURES artikkel selle kohta,kuidas ELi ettevõtted suurendavad IKT-töötajate arvu ja selle kohta, kuidas tehisintellekt täiustab talentide leidmise protsessi.
Seotud lingid
Digiüleminek Euroopas – 2026. aasta väljaanne
IKT-sektorist pärit kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete heide
Kolm viisi, kuidas ELi ettevõtted suurendavad IKT-töötajate arvu
Kuidas tehisintellekt täiustab talentide leidmise protsessi
Lisateave
Elamine ja töötamine EURESe riikides
EURESe töökohtade andmebaas
EURESe teenused tööandjatele
EURESe ürituste kalender
Eelseisvad veebiüritused
EURES Facebookis
EURES Twitteris
EURES LinkedInis
- Avaldamiskuupäev
- 2. juuli 2026
- Autorid
- Euroopa Tööjõuamet | Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat
- Teemad
- Ettevõtlus
- Tööturuuudised/liikumisuudised
- Uudised/aruanded/statistika
- Seotud jaotis(ed)
- Sektor
- Accomodation and food service activities
- Activities of extraterritorial organisations and bodies
- Activities of households as employers, undifferentiated goods- and services
- Administrative and support service activities
- Agriculture, forestry and fishing
- Arts, entertainment and recreation
- Construction
- Education
- Electricity, gas, steam and air conditioning supply
- Financial and insurance activities
- Human health and social work activities
- Information and communication
- Manufacturing
- Mining and quarrying
- Other service activities
- Professional, scientific and technical activities
- Public administration and defence; compulsory social security
- Real estate activities
- Transportation and storage
- Water supply, sewerage, waste management and remediation activities
- Wholesale and retail trade; repair of motor vehicles and motorcycles