Mida on uut piiriüleses kaugtöös ja sotsiaalkindlustuses?

Kindlustuse riik

ELi sotsiaalkindlustuse koordineerimise määruste kohaselt määrab riigi, kus töötaja on kindlustatud, peamiselt see, kus ta töötab. Piiriüleses tööhõives võib kaugtöö tõttu kindlustuse riik muutuda. Selline muutus on eriti tõenäoline, kui töötaja töötab üle tööajast 25% kaugtööna, sest tavaliselt tööandja ruumides tehtav töö toimub nüüd sidevahendite kaudu töötaja elukohariigist.

Pandeemiaaegsed ajutised meetmed

Eespool nimetatud probleemi lahendamiseks võttis halduskomisjon COVID‑19 pandeemia ajal ajutisi meetmeid. Nende meetmetega selgitati, et COVID-19 tõttu muus liikmesriigis kui tööandja riigis tehtud kaugtöö ei tohiks põhjustada kindlustuse riigi muutumist. Samas lõppes nende erakorraliste pandeemiameetmete kohaldamine 30. juunil 2023.

Uus raamistik

Kaugtöö kasvavat tähtsust arvestades võttis halduskomisjon paindlikkuse tagamiseks kasutusele uue raamistiku. Alates 1. juulist 2023 kehtivad kaugtöösuunised ja piiriülese kaugtöö raamkokkulepe.

Piiriülese kaugtöö raamkokkuleppe põhipunktid

• Raamkokkulepe kehtib olukordades, kus tööandja asukohariik ja töötaja elukohariik on mõlemad raamkokkuleppe osalisriigid ning töö jaguneb kaugtööks ja kohapealseks tööks.
• Seda ei kohaldata iseenda tööandjatele.
• Osalisriikide loetelu on ametlikul veebilehel.

Piiriülese kaugtöö hindamine piiriülese kaugtöö raamkokkuleppe kohaselt

Määramisel, kas raamkokkulepe kohaldub, on otsustav roll kaugtöö mahul.

• Töötaja teeb elukohariigis kaugtööd tööajast alla 25%. Selle stsenaariumi korral jääb töötaja kindlustatuks oma tööandja riigis tavapäraste eeskirjade alusel. Tuleb teatada tema elukohariigile.
• Töötaja teeb elukohariigis kaugtööd tööajast 25–49% ning mõlemad riigid on piiriülese kaugtöö raamkokkuleppe osalisriigid. Sellisel juhul võib töötaja, kui tööandja riigile on esitatud raamkokkuleppe kohane taotlus, olla kindlustatud tööandja riigis (nii töötaja kui ka tööandja nõusolekul) kuni 3 aastaks, mida saab pikendada.
• Töötaja teeb elukohariigis kaugtööd tööajast vähemalt 25% ning üks või kumbki riik ei ole piiriülese kaugtöö raamkokkuleppe osalisriik või töötaja teeb kaugtööd vähemalt 50%. Sellistel juhtudel tuleb teatada töötaja elukohariigile. Üldiselt on töötaja kindlustatud oma elukohariigis. Samas võib määruse (EL) nr 883/2004 artikli 16 alusel taotleda erandit, mis võimaldab olla kindlustatud tööandja riigis. Selle peavad heaks kiitma mõlemad riigid.

Keerukad juhtumid

Keerukatel juhtumitel, kui töötatakse rohkem kui kahes liikmesriigis, mitme tööandja juures eri riikides või töötatakse korraga palgatöötajana ja iseenda tööandjana, tuleb teatada elukohariigile.

Kindlustuse riigi määramiseks tuleb teha õiguslikke hinnanguid. Kõikidel juhtudel saab määruse (EL) nr 883/2004 artikli 16 alusel esitada standardeeskirjadest erandi taotluse, mida arutavad asjaomased riigid.

Üldiselt pakub piiriülese kaugtöö raamkokkulepe piiriüleses tööhõives osalevatele töötajatele ja tööandjatele paindlikkust ja selgust. Kokkuleppe tekst on siin.

 

Seotud lingid

Sotsiaalkindlustuse koordineerimise määrused

Kaugtöösuunised

Piiriülese kaugtöö raamkokkulepe

Piiriülese kaugtöö raamkokkuleppe osalisriikide loetelu

 

Lisateave

Euroopa tööhõivepäevad

EURESe nõustajad

Elamine ja töötamine EURESe riikides

EURESe töökohtade andmebaas

EURESe teenused tööandjatele

EURESe ürituste kalender

Eelseisvad veebiüritused

EURES Facebookis

EURES Twitteris

EURES LinkedInis