Esimesena on kutsealade rühmadest vaatluse all õigus-, sotsiaal- ja kultuurivaldkonna spetsialistid ning keskastme spetsialistid. See hõlmab õigus- ja sotsiaalteaduste, religiooni, kunsti ja meelelahutuse valdkonna töötajaid, sh juriste, raamatukoguhoidjaid, kuraatoreid, majandusteadlasi, ajakirjanikke, preestreid, sotsiaaltöötajaid, fotograafe ja sporditreenereid.
Põhifaktid
- Ajavahemikul 2018–2030 kasvab õigus-, sotsiaal- ja kultuurivaldkonna kutsealade tööhõive prognooside kohaselt ligikaudu 29%.
- Nende valdkondade töökohtadelt lahkub aastatel 2018–2030 eeldatavalt 6,4 miljonit inimest, mis tähendab, et nõudluse kasvuga toimetulekuks tuleb täita 9,7 miljonit vaba ametikohta.
- Õigus-, sotsiaal- ja kultuurivaldkonna töötajate kõige olulisemad tööülesanded ja oskused on loomingulisus ja otsustavus, autonoomia ning teabe kogumise ja hindamise võime.
- Enamasti on töötajad kõrge kvalifikatsiooniga ning 2030. aastaks ei prognoosita selles vallas muutusi.
- Paljud õigus-, sotsiaal- ja kultuurivaldkonna töökohad sõltuvad riiklikust rahastamisest.
Tööülesanded ja oskused
Peamised tööülesanded ja oskused on allpool loetletud tähtsuse järjekorras:
- loomingulisus ja otsustavus
- autonoomia
- teabe kogumine ja hindamine
- meeskonnatöö
- teenindusvalmidus
- kirjaoskus
- müügi- ja mõjutusoskus
- IKT kasutamine
- õpetamine, koolitamine ja juhendamine
- rutiini talumine
- juhtimine ja koordineerimine
- arvutusoskus
- käelised oskused
- füüsiline jõud
- masinate kasutamine
Mis tulevikusuundumusi prognoositakse?
- Ajavahemikul 2018–2030 luuakse nendes valdkondades hinnanguliselt 3,3 miljonit uut töökohta.
- Õigus-, sotsiaal- ja kultuurivaldkonna spetsialistide seas on see kasv väiksem (17%) kui keskastme spetsialistide seas (42%). (Kuna paljude riikide valimid olid väiksed, tuleb protsendimääradesse suhtuda reservatsiooniga.)
- Tõenäoliselt on õigus-, sotsiaal- ja kultuurivaldkonna spetsialistide ning keskastme spetsialistide seas järjest enam kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid.
- Aastatel 2018–2030 suureneb kõrge kvalifikatsiooniga õigus-, sotsiaal- ja kultuurivaldkonna spetsialistide ning keskastme spetsialistide osakaal prognooside kohaselt 65%-lt 69%-le.
Mis on muutusi ajendavad tegurid, mis mõjutavad töötajate oskusi?
Kategooriasse „õigus-, sotsiaal- ja kultuurivaldkonna spetsialistid ning keskastme spetsialistid“ kuulub palju eri töökohti ning seepärast on ka muutusi ajendavate tegurite mõju eri töökohtade lõikes erinev. Siiski võib välja tuua teatud üldised suundumused, mida ajavahemikuks 2018–2030 prognoositakse.
- Tehnoloogia areng. Kasvav digitehnoloogia ja IKT kasutamine ning automatiseerimine nõuab töötajatelt eri oskuste arendamist ja eri tööülesannetega kohanemist.
- Piiratud riiklik rahastamine. Paljud ametikohad sõltuvad riiklikest vahenditest, eriti avalike teenuste, kunsti ja meelelahutuse valdkonnas. Et riigieelarved on ka edaspidi piiratud, mõjutab see negatiivselt kõnealuste ametikohtade tööhõivealaseid väljavaateid.
- Demograafilised muutused. ELi rahvastiku vananemine suurendab tõenäoliselt nõudlust sotsiaalhoolekandetöötajate järele, kuigi samas prognoositakse nende elukutsetega seoses eelarvepiirangutest ja uutest tehnoloogiatest tulenevaid muutusi.
- Üleilmastumine. Üha suurenev üleilmastumine suurendab nõudlust mitut keelt kõnelevate töötajate järele. Teatavatel ametikohtadel võib samuti oodata suuremat piiriülese töö mahtu.
- Keskkonnaeeskirjad. Keskkonnateadlikkuse ja keskkonnakaitse vajaduse suurenedes kerkivad esile uued reguleerimisvaldkonnad ja kasvab nõudlus oskuste järele, mis võimaldavad vähendada CO2 jalajälge.
- Ulatuslikum automatiseerimine. Automatiseerimisel on prognooside kohaselt oluline mõju kutsealadele, kus on võimalik tööülesandeid automatiseerida ning suhtlus, koostöö ja kriitiline mõtlemine ei ole kesksel kohal. Õigus-, sotsiaal- ja kultuurivaldkonna spetsialistide ning keskastme spetsialistide töökohti ohustab automatiseerimine väga väiksel määral.
Kuidas on neid oskustega seotud vajadusi võimalik täita?
Paljud sellesse rühma kuuluvad ameti- ja kutsealad on reguleeritud ning seepärast peavad vastavad kutseühendused hoolt kandma selle eest, et töötajatel oleksid vajalikud oskused (nt kehtestades konkreetse elukutse jaoks vajalikud erioskused). Spetsialistid ja keskastme spetsialistid saavad häid tavasid jagada eri võrgustikes (nt Euroopa sotsiaalvõrgustik).
Oluline küsimus on see, kuidas tagada juba tööturul olevate töötajate pidev kutsealane areng. Olenevalt konkreetse kutseala alamkategooriast on pideva kutsealase arengu tagamine keerulisem, kui töötaja tegutseb valdavalt füüsilisest isikust ettevõtjana (nt juristid) või vabakutselisena (nt ajakirjanikud).
Seotud lingid
õigus-, sotsiaal- ja kultuurivaldkonna spetsialistid ning keskastme spetsialistid
Lisateave
Elamine ja töötamine EURESe riikides
EURESe töökohtade andmebaas
EURESe teenused tööandjatele
EURESe ürituste kalender
Eelseisvad veebiüritused
EURES Facebookis
EURES Twitteris
EURES LinkedInis
Üksikasjad
- Avaldamiskuupäev
- 5. märts 2020
- Autorid
- Euroopa Tööjõuamet | Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat
- Teemad
- EURESe siseuudised
- Tööturuuudised/liikumisuudised
- Uudised/aruanded/statistika
- Värbamistrendid
- Sektor
- Accomodation and food service activities
- Activities of extraterritorial organisations and bodies
- Activities of households as employers, undifferentiated goods- and services
- Administrative and support service activities
- Agriculture, forestry and fishing
- Arts, entertainment and recreation
- Construction
- Education
- Electricity, gas, steam and air conditioning supply
- Financial and insurance activities
- Human health and social work activities
- Information and communication
- Manufacturing
- Mining and quarrying
- Other service activities
- Professional, scientific and technical activities
- Public administration and defence; compulsory social security
- Real estate activities
- Transportation and storage
- Water supply, sewerage, waste management and remediation activities
- Wholesale and retail trade; repair of motor vehicles and motorcycles