Et saada ülevaade sellest, mida inimesed arvavad töömaailma muutumisest, korraldas Deloitte hiljuti Euroopa tööjõu uuringu. 15-kuulises uuringus osales üle 15 000 inimese 10 Euroopa riigist. Peamiste järelduste kokkuvõte on allpool.
Enamik töötajaid peab tehnika muutuste mõju positiivseks
Deloitte'i uuringu kohaselt leiavad töötajad, et tehnika muutused mõjutavad oskusi üldiselt positiivselt:
- 51% töötajatest usub, et 10 aasta pärast parandab automaatika nende töö kvaliteeti;
- 50% usub, et automaatika võimaldab neil arendada uusi oskusi;
- 48% leiab, et automaatika muudab nad tootlikumaks;
- üksnes 24% usub, et automaatika koondab nende töökoha;
- üksnes 26% väidab, et automaatika vähendab nende töökohakindlust.
Kui võtta arvesse haridustaset, siis suhtuvad kõrgema haridustasemega töötajad tehnika mõjusse positiivsemalt ja madalama haridustasemega töötajad negatiivsemalt.
Enamik töötajaid arvab, et on tulevikuks valmis
Peaaegu 90% töötajatest arvab, et on tulevikuks „mõneti valmis“ või „täiesti valmis“.
Pädevused peamistes oskusvaldkondades:
- 52% leiab, et neil on juba kõrgetasemelised IT-oskused (23% arvab, et peaks olemasolevaid oskusi täiendama);
- 45%-l on juba kõrgetasemelised tehnilised teadmised (20% peaks täiendama olemasolevaid oskusi);
- 38%-l on juba kõrgetasemelised õpioskused (19% peaks täiendama olemasolevaid oskusi).
Samuti leiavad töötajad, et nad on uue tehnikaga kaasnevateks muutusteks paremini valmis kui teised:
- 26% usub, et nad on täiesti valmis;
- 22% usub, et nende tööandja on täiesti valmis;
- 19% usub, et nende sektor on täiesti valmis;
- 14% usub, et nende valitsus/poliitilised institutsioonid on täiesti valmis.
Enamik töötajaid usub, et poliitikameetmed peaksid keskenduma haridusele ja koolitusele
Kui küsida valituse algatatavate meetmete kohta, tähtsustavad töötajad enim haridust ja koolitust:
- 52% töötajatest usub, et poliitikameetmetega tuleks parandada kutseõppe kättesaadavust;
- 52% leiab, et täiustada tuleks keskharidust;
- 46% usub, et parandada tuleks juurdepääsu uutele tehnoloogiatele;
- 42% väidab, et täiustada tuleks ülikooliharidust;
- üksnes 21% usub, et meetmed peaksid piirama selliste tehnikate kasutamist, mis ohustavad töökohti.
Kui võtta arvesse haridustaset, siis madalama haridustasemega töötajad toetavad suurema tõenäosusega uute tehnoloogiate piiramist.
Järeldused ja soovitused
- Enamik töötajaid on valmis kasutama tehnika potentsiaali. See on vastuolus tavaarvamusega, et töötajad kardavad tehnika muutusi ja avaldavad neile vastupanu. Deloitte soovitab poliitikakujundajatel kaasata töötajad üleminekuprotsessi ning riigiasutustel luua digirevolutsiooni kohta positiivne narratiiv (nt tehnika potentsiaal töökohtade loomisel).
- Madala kvalifikatsiooniga töötajad võivad jääda maha, kui ei võeta asjakohaseid meetmeid. Kõrge haridustasemega töötajad on töö tuleviku suhtes optimistlikumad kui madalama haridustasemega töötajad. Deloitte soovitab valitsustel võtta meetmeid tagamaks, et kõik oleksid teadlikud ja valmis nn tööstus 4.0 ajajärguks, eelkõige kasutades kohandatud poliitikameetmeid suurimas mahajäämisohus töötajate aitamiseks.
- Töötajad ootavad valitsuselt eeskuju ja üldist raamistikku. Asjaolu, et suur osa töötajatest arvab, et nad on tulevikuks valmis, viitab sellele, et nii mõnigi võib tulevaste muutuste mõju alahinnata ning üldiselt ei teadvustata oskuste täiendamise ja ümberõppe vajadust. Deloitte soovitab valitsustel ja riigiasutustel anda töötajatele teavet ja olla uute tehnoloogiate kasutuselevõtul positiivseks eeskujuks.
- Valitsused peaksid looma sidusrühmadele õige keskkonna oskuste puuduste lahendamiseks. Kuigi töötajad usuvad, et tähtsustada tuleks haridus- ja koolitusmeetmeid, leiavad nad, et koolituse pakkumine on pigem tööandjate kui avaliku sektori asutuste ülesanne. Deloitte'i arvates peaksid ettevõtted juhtima tehnoloogilist üleminekut, luues õppekultuuri, ning valitsused peaksid investeerima kutseharidusse ja -koolitusse ja elukestvasse õppesse.
2019. aasta Euroopa tööjõu uuringu ja Deloitte’i uuringu tulemused on veebilehel Deloitte Insights.
Seotud lingid
Lisateave
Elamine ja töötamine EURESe riikides
EURESe töökohtade andmebaas
EURESe teenused tööandjatele
EURESe ürituste kalender
Eelseisvad veebiüritused
EURES Facebookis
EURES Twitteris
EURES LinkedInis
Üksikasjad
- Avaldamiskuupäev
- 10. jaanuar 2020
- Autorid
- Euroopa Tööjõuamet | Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat
- Teemad
- Ettevõtlus
- EURESe välisuudised
- Tööturuuudised/liikumisuudised
- Uudised/aruanded/statistika
- Värbamistrendid
- Sektor
- Accomodation and food service activities
- Activities of extraterritorial organisations and bodies
- Activities of households as employers, undifferentiated goods- and services
- Administrative and support service activities
- Agriculture, forestry and fishing
- Arts, entertainment and recreation
- Construction
- Education
- Electricity, gas, steam and air conditioning supply
- Financial and insurance activities
- Human health and social work activities
- Information and communication
- Manufacturing
- Mining and quarrying
- Other service activities
- Professional, scientific and technical activities
- Public administration and defence; compulsory social security
- Real estate activities
- Transportation and storage
- Water supply, sewerage, waste management and remediation activities
- Wholesale and retail trade; repair of motor vehicles and motorcycles