Töömaailm – majutuse ja jaekaubanduse valdkonna juhid

Teine uuritav elukutse on majutuse ja jaekaubanduse valdkonna juhid. See hõlmab hotellide ja restoranide, jae- ja hulgikaubanduse ning muude teenuste, näiteks spordi-, virgestus- ja kultuuriteenuste juhte.

Põhifaktid

• 2018. aastal töötas majutuse ja jaekaubanduse valdkonnas juhtidena ligikaudu 4,2 miljonit inimest.
• Aastatel 2006–2018 kasvas selle elukutse tööhõive veidi üle 3% võrra.
• Valdkonna töötajate kõige olulisemad tööülesanded ja oskused on iseseisvus, loomingulisus ja otsustavus ning teenindusvalmidus.
• Valdkonna juhid töötavad peamiselt hulgi- ja jaekaubanduses (35%) ning majutuses ja toitlustuses (32%).
• Majutuse ja jaekaubanduse valdkonnas juhtide kvalifikatsiooniprofiil tulevikus eeldatavasti oluliselt ei muutu.

Tööülesanded ja oskused

Peamised tööülesanded ja oskused on tähtsuse järjekorras järgmised:

• iseseisvus
• teenindusvalmidus
• loomingulisus ja otsustavus
• müügi- ja mõjutusoskus
• juhtimine ja koordineerimine
• teabe kogumine ja hindamine
• kirjaoskus
• IKT kasutamine
• õpetamine, koolitamine ja juhendamine
• rutiini talumine
• arvutusoskus
• rühmatöö
• käelised oskused
• füüsiline jõud
• masinate kasutamine

Mis tulevikusuundumusi prognoositakse?

• Hinnanguliselt tekib valdkonnas aastatel 2018–2030 3 miljonit töökohta, mida on vaja täita.
• Majutuse ja jaekaubanduse valdkonna juhtide tööhõive kasv on prognoosi kohaselt ligikaudu 10% (ligikaudu 410 000 töökohta), eriti suur on kasv Itaalias, Küprosel, Ühendkuningriigis, Taanis ja Ungaris.
• Valdkonna kõrge kvalifikatsiooniga töötajate osakaal eeldatavasti suureneb 2018. aasta 35%-lt 2030. aastaks 41%-ni.
• Valdkonna madala kvalifikatsiooniga töötajate osakaal eeldatavasti väheneb 2018. aasta 22%-lt 2030. aastaks 18%-ni.
• Andmete kohaselt on majutuse ja jaekaubanduse valdkonna juhid elukutse, mida ohustab automatiseerimine väga vähe.

Mis on muutusi ajendavad tegurid, mis mõjutavad töötajate oskusi?

Majutuse ja jaekaubanduse valdkonna juhid juhivad kõige sagedamini asutusi, mis osutavad teenuseid otse üldsusele, ja organisatsioone, mis on liiga väikesed, et nendes oleks juhtkonnas olemas hierarhia. Tulemusena on neil vaja rohkem avalikke oskusi kui spetsialiseerunud ja tehnilisemate valdkondade juhtidel. Muutusi ajendavad tegurid, mis kujundavad kutseoskuste võtmesuundumusi, on järgmised.

• Uus töötajate põlvkond, kellel on teistsugused nõudmised ja ootused. Noored on üles kasvanud andmesidega maailmas ning seetõttu väärtustavad oma töö- ja eraelu ühendamist. Nad eeldavad ka kiiremat ja kergemini kättesaadavat suhtlust kõrgema tasandi töötajatega, mis nõuab juhtimises uut ja paindlikumat lähenemisviisi.
• Kogu ELi vananev elanikkond tekitab juhtide värbamisel probleeme. Kogenud juhid jäävad pensionile ja juhirollides võib tekkida oskuste puudusi.
• Tehnika muutumine jaekaubanduse valdkonnas (sh selvekassade kasutuselevõtt) on toonud kaasa kassiiride ametikohtade asendamise ja uued ametikohad – töötajad, kes abistavad kliente selvekassade kasutamisel. Andmehalduses, kriitilise analüüsi, veebi ja muude tehnoloogiaga seotud teemade head oskused ning strateegiline planeerimine on mõnel juhul vähe arenenud või puuduvad ning need on selles valdkonnas juhtide jaoks väga olulised.
• Ettevõtete tegevuse suurenemine eri kanalite kaudu (nt e-kaubandus/e-broneerimine ja turustamine) tekitab uusi nõudmisi majutus-, jaekaubandus- ja muude teenuste valdkonna juhtidele. Nad peavad suutma hallata klientide nõudeid nende uute kanalite kaudu, pakkuma koolitust ja täiendama töötajate oskusi.
• Arenevates õiguslikes ja reguleerivates raamistikes nõutakse, et juhid mõistaksid hästi õigusakte ja eeskirju (nt seoses töö- ja toiduhügieeniga ning hoolsusega) ning suudaksid sellistes raamistikes töötada. Tähtajaliste töölepingute sagenemise tõttu peavad juhid suutma juhtida ettevõtet ka siis, kui tööjõu voolavus on suur.

Kuidas on neid oskustega seotud vajadusi võimalik täita?

Võimalikud kandidaadid juhtivatele ametikohtadele tuleb leida vara ja nad tuleb kaasata sobivasse arendusprogrammi. Põhiliste juhi- ja juhtimisoskuste arendamine nõuab mõningat juhtimise aluskoolitust, mis võib olla ettevõttesisene või ‑väline. Neid oskusi saab õppida ka töökohal ja neid saab täiustada mentorluse või töövarjusüsteemi abil. Ettevõtted peavad pakkuma ka juhtkonnale koolitust valdkonna tehnika asjakohase arengu kohta.

Ka asjaomased riigiasutused võivad osaleda juhtimisoskuste arendamises, rahastades VKEsid, eelkõige ettevõtluse ja tekkivate oskustega seotud vajaduste valdkonnas. Seoses kaupluste omanike/juhtide vananemisega tuleb keskenduda juhtimisfunktsioonide üleandmise koolituse pakkumisele ja personalihalduse tugevdamisele.

Kas soovid rohkem teada oskuste prognoosi ja selle kohta, milline on Euroopas töökohtade tulevik? Tutvu meie ülevaateartikliga ning meie artikliga õigus-, sotsiaal- ja kultuurivaldkonna elukutsete kohta.

Lisateave

Euroopa tööhõivepäevad

Drop’pin@EURES

EURESe nõustajad

Elamine ja töötamine EURESe riikides

EURESe töökohtade andmebaas

EURESe teenused tööandjatele

EURESe ürituste kalender

Eelseisvad veebiüritused

EURES Facebookis

EURES Twitteris

EURES LinkedInis