Elukallidus ELis

ELi kodanikuks olemise eeliseid on kahtlemata palju. Üks peamisi on see, et kaubad, teenused, inimesed ja kapital saavad kogu ELis vabalt liikuda. Siiski kasvab mure elukalliduse kriisi pärast pidevalt: 93% eurooplastest väidab, et nad on toimetuleku pärast tõsiselt mures. Praegust olukorda arvesse võttes vaatame, mida tegelikult tähendab ELis elamine kulude seisukohalt.

Alustuseks tuleb öelda, et elukallidus võib ELis suuresti erineda. Lääne-Euroopa riigid (nt Prantsusmaa, Norra) on üldiselt kallimad, sest nende majandus on tugevam. Teisest küljest võivad sellised riigid nagu Ungari ja Bulgaaria olla üldiselt taskukohasemad. Võrdleme näiteks Norras elava inimese igakuiseid elamiskulusid (1125,2 eurot) Bulgaarias elava inimese elamiskuludega (606,5 eurot).

Allpool on esitatud põhitegurid elukalliduse arvutamisel, mis toovad esile teatavad erinevused ELi riikide vahel.

Eluase

Aastatel 2015–2023 eluasemehinnad ELis pea kahekordistusid. Kõige suuremat kasvu täheldati Ungaris (173%) ja väikseimat Soomes (5%). Rohkem kui kaks kolmandikku eurooplastest omab kodu, kuid üürnikele pakub kõige taskukohasemaid võimalusi Bulgaaria ning skaala teises otsas on Šveits (vastavalt 550 eurot ja 2543 eurot ühe magamistoaga korteri eest).

Elektriarved

Veel üks mure ELi kodanike jaoks on energiakriis, mille algatas COVID-19 pandeemia ja mida süvendas Venemaa sissetung Ukrainasse 2022. aastal. Energiahinnad tõusid rekordtasemele, tõugates paljud vaesuse äärele. Kuigi energiaturg on sestpeale enamjaolt stabiliseerunud, ei ole hinnad kaugeltki pandeemia-eelsel tasemel. 2024. aasta alguse seisuga on kodumajapidamiste elektrihind kõrgeim Saksamaal (0.3951 eurot/KWh) ja madalaim Ungaris (0,1094 eurot/KWh).

Ühistransport

Ühistransport on alati nutikaim valik nii keskkonna kui ka rahakoti jaoks. Kuid ka siin on erinevused suured. Näiteks Iirimaal maksab kuukaart 115 eurot, Rumeenias aga ainult 13,06 eurot.

Vaba aeg

Mis oleks elu ilma väljas söömise, hea kinofilmi või mõnusa tassitäie kohvita sõprade seltsis? Eine kahele keskklassi restoranis maksab Berliinis 65 eurot ja Bukarestis 50 eurot. Kinopileti hind on Šveitsis umbes 21 eurot ja Portugalis 7,50 eurot. Portugalis võib saada tassi kohvi vaid 1,50 euroga, kuid Taanis tuleb kofeiinilaksu jaoks välja käia umbes 4 eurot.

Toidukaubad

Toidukaupade hinnad on ELi riikides taas erinevad: 1 kg õunu maksab Ateenas 1,90 eurot, aga Stockholmis 2,88 eurot. Šveitsis on leiva, teravilja, liha ja kala hinnad kõrgeimad, samas kui Rumeenias (leib, teravili, kala) ja Slovakkias (liha) on need tooted odavaimad.

Õnnelikkuse indeks

On üks kaup, millel ei ole hinnasilti, kuid mis on vahest kõige väärtuslikum. 2024. aasta ülemaailmse õnnelikkuse aruandes on Soome endiselt esikohal ja Taani on väga napilt teisel kohal. Kõik viis Põhjamaad on esikümnes.

Kolid töö tõttu mujale ja otsid oma vajadustele ja eelarvele sobivat majutust? Vaata kasulikke näpunäiteid artiklist Otsid elukohta ELis? Alusta siit.

Seotud lingid

Eurostat-OECD metoodiline käsiraamat ostujõu pariteetide kohta

Eurostat – tarbekaupade ja -teenuste võrreldavad hinnatasemed

Lisateave
Euroopa tööhõivepäevad

EURESe nõustajad

Elamine ja töötamine EURESe riikides

EURESe töökohtade andmebaas

EURESe teenused tööandjatele

EURESe ürituste kalender

Eelseisvad veebiüritused

EURES Facebookis

EURES X-is