Elu- ja töötingimused: Eesti

Rakendamine

Eesti Töötukassa tööpraktikateenuse põhimõtted on kooskõlas kvaliteediraamistikus sätestatud tööpraktika üldise tavaga.

Elu- ja töötingimused

Eritingimused puuduvad.

Kust leida tööpakkumisi?

Tööpraktikaks sobivaid töökohti pakub tööotsijatele peamiselt Eesti Töötukassa. Töötu võib endale siiski ka ise töötukassa abiga praktikakoha otsida. Tööandjad võtavad oma ettevõttes tööpraktika pakkumiseks ühendust töötukassaga, et leida sobivad kandidaadid.

Eesti Töötukassa veebileht: https://www.tootukassa.ee

Rahastamine ja toetus

Eesti Töötukassa tööpraktikateenuse kasutajatel on õigus saada stipendiumi (3,84 eurot päevas) ning vajaduse korral sõidu- ja majutustoetust. Sõidu- ja majutustoetuse määr on 0,10 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 26 eurot päevas. Sõidu- ja majutustoetus arvestatakse tööpraktika toimumise koha ja töötu elukoha lühima kahekordse vahemaa alusel. Vahemaad alla 500 meetri ei arvestata.  Vanaduspensioniealisele teenusel osalejale stipendiumi ega sõidu- ja majutustoetust ei maksta. Töötud, kellel on õigus saada töötutoetust, saavad toetust ka tööpraktikateenuse kasutamise ajal.

Elu- ja töötingimused

Eritingimused puuduvad.

Kust leida tööpakkumisi?

Kõik õppeprogrammid ja koolide loetelu on veebilehel  https://www.worldskillsestonia.ee/oppimisvoimalused

Koolide veebilehed ja kutseõppeasutuste loetelu: https://www.hm.ee/kutse-ja-taiskasvanuharidus/kutseharidus 

Rahastamine ja toetus

Rahastamine ei ole kättesaadav.

Tugiteave: https://www.hm.ee/kutse-ja-taiskasvanuharidus/kutseharidus

Elukoht – korter või maja – tuleb Eestis üürida või osta. Üürida võib nii möbleeritud kui mööblita kinnisvara, nii otse omanikult kui  kinnisvarafirmade vahendusel. Alati võib elukoha leidmisel kasutada sõprade ja tuttavate abi. Samuti võib elukoha leidmisel või  soovitamisel aidata tööandja. Peamiselt maapiirkondades kaasneb mõnikord tööga ka elamispind, levinud on see näiteks maapiirkondade koolidesse õpetajate leidmisel, samuti põllumajanduslike töökohtade puhul. Kinnisvara üüri- ja ostuhinnad on Eestis piirkondade lõikes küllalt varieeruvad. Kõrgeimad on hinnad Harjumaal (eeskätt Tallinnas), madalamad väljaspool keskusi, väiksemates linnades ja maapiirkondades. Kinnisvara ostuhinnad Harjumaal (Tallinnas) küündivad keskmiselt 2000 – 4000 euroni ruutmeetri eest. Üürikorterite hinnad Harjumaal (Tallinnas) kõiguvad vahemikus 300 - 2000 eurot kuus, sõltuvalt asukohast, korteri seisukorrast ning tubade arvust. Üldjuhul lisanduvad rendihinnale kommunaalmaksud. Kindlasti tuleb arvestada vähemalt ühe kuu rendi suuruse ettemaksuga, tagatisrahaga ning kinnisvarafirma abi kasutades ka vahendustasuga (ühe kuu rendisumma). 

Kohad, kust kinnisvarapakkumisi leida.

Kinnisvaramaaklerid

Kinnisvaramaaklerite kaudu leiad kõige professionaalsemal viisil endale elamispinna, kuid tänu vahendustasule on see ühtlasi ka kõige kallim viis. Kuna kinnisvaratehingu, eriti ostu puhul, on tegemist suurte summadega, on hea eelnevalt kontrollida firma tausta ning kaasata usaldusväärne maakler. 

Internet 

Internetist leiad kinnisvaraportaale kus saad tutvuda kinnisvaraturu ülevaatega, kinnisvara müügiandmebaasidega, korterite ostu, müügi ja rentimise võimalustega. 

Erinevad sotsiaalmeedia grupid.

Eeskätt üürikinnisvara otsinguil tasub liituda vastavate sotsiaalmeedia gruppidega (nt Facebookis Korterite üürimine maaklerita), kust leiab sageli üüripindade pakkumisi otse omanikult, ilma maaklerfirma vahendustasuta. 

Lingid:

Eestis on koolikohustuslik laps, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saab 7aastaseks. Vanemate soovil võib esimesse klassi vastu võtta lapse, kes on jooksva aasta 30. aprilliks saanud 6aastaseks. Õppeperioodi pikkus on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat), koolivaheaegu on viis. 

Eestis elavate välisriikide kodanike ja kodakondsuseta isikute lapsed, v.a välisriikide esindajate lapsed, on koolikohustuslikud. Koolikohustust võib edasi lükata lapse tervisliku seisundi tõttu ning täita ka kodus õppides. Ühtki õpilast ei vabastata koolikohustuse täitmisest tema puude või väheste võimete tõttu. Põhihariduse omandamist  võimaldatakse sõltuvalt erivajadustest ja võimetest ka lihtsustatud õppekava alusel. 

Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni (9 klassi) või 17aastaseks saamiseni. Eesti haridussüsteemis on võimalik valida õpikohta õppekeele järgi. Üldhariduskoolides õpetatakse enamasti eesti või vene keeles, samas on ka neid koole, kus osa aineid õpetatakse inglise, saksa, või  rootsi keeles. Kooli valik on vaba seni, kui soovitud koolis on vabu kohti. Kõigil Eesti üldhariduskoolidel on oma teeninduspiirkonnad, mis tähendab, et kohalik omavalitsus võimaldab kõigile piirkonnas elavatele lastele koolikohad. Probleeme võib tekkida lapse panemisel teise piirkonna kooli juhul, kui kooli teeninduspiirkonnas on rohkem  lapsi, kui kool suudab vastu võtta (näiteks on teeninduspiirkonnaks terve linn). Teise piirkonna kooli saab minna juhul, kui selles on vabu kohti. 

Kooli valimiseks saab  lisateavet internetist koolide kodulehtedelt, infomaterjalidest, kohalikest omavalitsustest ning Eesti Haridus-ja Teadusministeeriumist.

Lingid:

Isikute vaba liikumise põhimõtte rakendamine, mis on üks Euroopa ühendamise alustest, tähendab mitme praktilise eeskirja kasutuselevõttu, tagamaks, et kodanikud saavad vabalt ja hõlpsalt reisida kõikidesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Euroopa Liidus on oma autoga reisimine muutunud palju lihtsamaks. Euroopa Komisjon on kehtestanud mitmeid ühiseeskirju, mis reguleerivad juhilubade vastastikust tunnustamist, autokindlustuse kehtivust ja võimalust registreerida oma auto asukohariigis.

Teie juhiluba Euroopa Liidus

EL on kehtestanud ühtlustatud juhiloavormi ja täiendavad miinimumnõuded juhiloa saamiseks. See peaks aitama hoida ohtlikke juhte eemal Euroopa teedest olenemata sellest, kus nad sooritavad oma sõidueksamit.

Alates 19. jaanuarist 2013 on kõik ELi riikide poolt väljaantud juhiload sarnase välimusega. Load trükitakse krediitkaardi suuruse ja kujuga plastkaardile.

On kehtestatud mootorrataste ja sõiduautode juhiluba käsitleva dokumendi ühtlustatud halduskehtivuse periood, mis on 10–15 aastat. See võimaldab ametiasutustel juhilube regulaarselt ajakohastada uute turvaelementidega, mis muudab nende võltsimise või rikkumise keerulisemaks – nii on juhtimisõiguseta või juhiloata jäänud juhtidel raskem oma riigi või muid ELi ametiasutusi petta.

Uus Euroopa juhiluba kaitseb ka haavatavaid liiklejaid, rakendades järkjärgulist juurdepääsu mootorrataste ja muude kaherattaliste mootorsõidukite juhtimisõigusele. Järkjärgulise juurdepääsu süsteem tähendab, et sõitjatel peab olema kogemus väiksema võimsusega rattaga, enne kui nad hakkavad sõitma suurema võimsusega masinaga. Mopeedid moodustavad ka eraldi kategooria (AM).

Te peate taotlema juhiluba riigis, kus te tavaliselt või regulaarselt elate. Üldjuhul on see riik, kus te elate vähemalt 185 päeva igal kalendriaastal isiklike või tööalaste sidemete tõttu.

Kui teil on isiklikud/tööalased sidemed kahes või enamas ELi riigis, on teie alaline elukoht see koht, kus teil on isiklikud sidemed, tingimusel et pöördute sinna korrapäraselt tagasi. Te ei pea seda viimast tingimust täitma, kui elate ELi riigis, kus täidate mingit ülesannet kindlaksmääratud aja jooksul.

Kui te kolite teise ELi riiki selleks, et minna õppima kolledžisse või ülikooli, ei muutu teie alaline elukoht. Siiski saate taotleda juhiluba oma asukohariigis, kui suudate tõendada, et olete seal õppinud vähemalt 6 kuud.

Auto registreerimine asukohariigis

Kui kolite alaliselt teise ELi riiki ja võtate auto kaasa, peaksite oma auto registreerima ning tasuma autoga seotud maksud uues elukohariigis.

Sõidukite registreerimise ja nendega seotud maksude kohta puuduvad ühised ELi eeskirjad. Mõnes riigis kehtivad sõiduki registreerimise maksuvabastuse eeskirjad, kui sõiduk viiakse püsivalt ühest riigist teise.

Maksuvabastuse saamiseks peate kontrollima kohaldatavaid tähtaegu ja tingimusi riigis, kuhu soovite kolida.

Tutvuge riiklike ametiasutuste täpsete eeskirjade ja tähtaegadega siin: https://europa.eu/youreurope/citizens/vehicles/registration/registration-abroad/index_et.htm.

Autokindlustus

ELi kodanikud saavad kindlustada oma auto igas ELi riigis, kui valitud kindlustusseltsil on asukohariigi ametiasutuse litsents asjakohaste kindlustuspoliiside väljastamiseks. Teises liikmesriigis asutatud ettevõttel on õigus müüa kohustuslikku tsiviilvastutuskindlustust ainult siis, kui on täidetud teatud tingimused. Kindlustus kehtib kogu liidus, olenemata sellest, kus õnnetus juhtus.

Maksustamine

Mootorsõidukite käibemaks tasutakse tavaliselt riigis, kust auto ostetakse, kuigi teatud tingimustel tasutakse käibemaks sihtriigis.

Lisateave reeglite kohta, mida kohaldatakse juhul, kui sõiduk on soetatud ühes ELi liikmesriigis ja seda kavatsetakse registreerida teises ELi liikmesriigis, on järgmisel lingil: https://europa.eu/youreurope/citizens/vehicles/registration/taxes-abroad/index_et.htm.

Euroopa Liidu kodanikul on õigus Eestis töötada kolme kuu jooksul alates riiki sisenemisest, samuti juhul, kui on vormistatud elamisõigus (tööluba ei ole vaja). EL kodaniku perekonnaliige võib Eestis töötada ainult juhul, kui talle on antud elamisõigus (tööluba ei ole vaja). EL kodaniku ja tema perekonnaliikme Eestis elamise seaduslikuks aluseks on elamisõigus, mis võib olla tähtajaline või alaline. Perekonnaliige tohib koos EL kodanikuga kehtiva reisidokumendi alusel Eestis viibida kuni kolm kuud. Selle aja jooksul tuleb esitada tähtajalise elamisõiguse taotlus. 

Tähtajalise elamisõiguse saamiseks peab EL kodanik registreerima oma elukoha elukohajärgses kohaliku omavalitsuse asutuses hiljemalt kolme kuu möödumisel Eestisse sisenemise päevast arvates. Tähtajaline elamisõigus omandatakse kuni viieks aastaks. Tähtajaline elamisõigus pikeneb automaatselt 5 aastaks, kui Teie elukoht on jätkuvalt Eestis registreeritud. Ühe kuu jooksul pärast tähtajalise elamisõiguse omandamist peab EL kodanik isiklikult pöörduma Politsei- ja Piirivalveameti teenindusbüroosse, et taotleda tähtajalist elamisõigust tõendav isikutunnistus ID-kaart. Isikutunnistuse kehtivusaja lõppedes tuleb taotleda uus isikutunnistus. 

EL kodanikul on õigus alalisele elamisõigusele, kui ta on tähtajalise elamisõiguse alusel elanud Eestis püsivalt viis aastat järjest. Välismaalase püsiv Eestis elamine on välismaalase Eestis viibimine Eesti elamisloa või elamisõiguse alusel. Eestis alalise elamisõigusega EL kodaniku vastsündinud lapsel on õigus alalisele elamisõigusele. Alalise elamisõiguse registreerimiseks peab EL kodanik pöörduma Politsei- ja Piirivalveameti teenindusse Elamisloa, elamisõiguse ja lühiajalise töötamise registreerimise taotlusi saab esitada Politsei ja Piirivalveameti Tammsaare (Tallinn), Pinna (Tallinn), Tartu, Pärnu, Narva ja Jõhvi teenindussaalides või digikeskkonnas iseteeninduses.

Elamislubade andmist kolmandate riikide kodanikele ja määratlemata kodakondsusega isikutele reguleerib välismaalaste seadus.  Elamisluba võib olla tähtajaline või pikaajaline.

Elamisluba taotlev välismaalane kuulub Eestisse sisserändavate välismaalaste piirarvu alla, mis ei tohi ületada aastas 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast.

Lisateavet elamisõiguse ja elamislubade kohta Eestis saad Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt.

Lingid:

Diplomite läbipaistvuse ja vastastikuse tunnustamise tähtsus töötajate vaba liikumise olulise täiendusena

Kvalifikatsiooni ja pädevuse tunnustamisel võib olla oluline roll, kui tehakse otsus teise ELi liikmesriiki tööle asumise kohta. Seetõttu on vaja välja töötada Euroopa süsteem, mis tagaks kutseoskuste vastastikuse tunnustamise eri liikmesriikides. Ainult selline süsteem tagab, et kutsekvalifikatsioonide tunnustamise puudumine ei muutuks takistuseks töötajate liikuvusele ELis.

Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise peamised põhimõtted ELis

Põhimõtteliselt peaks iga ELi kodanik saama oma kutsealal vabalt tegutseda mis tahes liikmesriigis. Kahjuks takistavad selle põhimõtte praktilist rakendamist sageli teatud kutsealade omandamise riiklikud nõuded asukohariigis.

Nende erinevuste ületamiseks on EL loonud kutsekvalifikatsioonide tunnustamise süsteemi. Selle süsteemi tingimustes tehakse vahet õiguslikult reguleeritud kutsealadel (kutsealad, mille jaoks nõutakse seadusega teatud kvalifikatsioone) ja kutsealadel, mis ei ole asukoha liikmesriigis õiguslikult reguleeritud.

Kvalifikatsioonide läbipaistvuse suurendamine Euroopas

Euroopa Liit on võtnud järgmisi olulisi meetmeid kvalifikatsioonide läbipaistvuse saavutamiseks Euroopas.

• Suurem koostöö kutsehariduse valdkonnas, mille eesmärk on ühendada kõik tunnistuste ja diplomite läbipaistvuse vahendid üheks kasutajasõbralikuks vahendiks. See hõlmab näiteks Euroopa CV-d või Europassi koolitusi.
• On välja töötatud konkreetsed meetmed kutsehariduse tunnustamise ja kvaliteedi valdkonnas.

ELi haridus- ja koolitussüsteemide erinevuste ületamine

ELi liikmesriikide haridus- ja koolitussüsteemides on endiselt olulisi erinevusi. Viimased ELi laienemised ja eri haridustraditsioonid on veelgi suurendanud seda mitmekesisust. Seetõttu on vaja kehtestada ühised eeskirjad, et tagada pädevuste tunnustamine.

Riiklike kvalifikatsioonistandardite, haridusmeetodite ja koolitusstruktuuride mitmekesisuse ületamiseks on Euroopa Komisjon esitanud mitu vahendit, et tagada kvalifikatsioonide suurem läbipaistvus ja tunnustamine nii akadeemilistel kui ka kutselistel eesmärkidel.

1. Euroopa kvalifikatsiooniraamistik

Euroopa kvalifikatsiooniraamistik on Euroopa Komisjoni põhiprioriteet kutseoskuste tunnustamise protsessis. Raamistiku peamine eesmärk on luua seoseid erinevate riiklike kvalifikatsioonisüsteemide vahel ning tagada diplomite sujuv ülekandmine ja tunnustamine.

2. Riiklikud akadeemilise tunnustamise infokeskused (NARIC)

Euroopa Komisjoni algatusel loodi 1984. aastal riiklike akadeemilise tunnustamise infokeskuste võrgustik. NARICist saab nõu välismaal õppimise perioodide akadeemilise tunnustamise kohta. Kõikides ELi liikmesriikides ja Euroopa Majanduspiirkonna riikides asuvatel NARICitel on oluline roll kvalifikatsioonide tunnustamisel ELis.

3. Euroopa ainepunktisüsteem (ECTS)

Euroopa ainepunktisüsteemi eesmärk on hõlbustada välismaal õppimise perioodide tunnustamist. 1989. aastal kasutusele võetud programm kirjeldab haridusprogrammi ja lisab selle komponentidele ainepunkte. See on oluline täiendus kõrgelt tunnustatud üliõpilaste liikuvusprogrammile Erasmus.

4. Europass

Europass on kutseoskuste läbipaistvuse tagamise vahend. See koosneb järgmisest viiest standarditud dokumendist:

• CV (Curriculum Vitae),
• kaaskiri,
• kutsetunnistuse lisad,
• akadeemilised õiendid ning
• Europassi liikuvuse dokument.

Europassi süsteem muudab oskused ja kvalifikatsioonid Euroopa eri piirkondades selgelt ja hõlpsasti mõistetavaks. Igas Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riigis on loodud riiklikud Europassi keskused, mis on peamised kontaktpunktid inimestele, kes otsivad teavet Europassi süsteemi kohta.

Eestis võib töötada 18aastaseks saanud teovõimeline või piiratud teovõimega isik. 

Riigiametnike ja kohaliku omavalitsuse ametnike teenistussuhteid reguleerib avaliku teenistuse seadus. Vastavalt sellele võib ametnikuna tööle võtta 18aastaseks saanud vähemalt keskharidusega teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega ette nähtud ulatuses. Kõrgema või vanemametniku ametikohale või riigiteenistusse võib nimetada 21-aastaseks saanud isiku. 
Ametisse võib nimetada ka EL liikmesriigi kodaniku, kes vastab seadusega ja seaduse alusel kehtestatud nõuetele. Juhul, kui asutuses teostatakse avalikku võimu ja kaitstakse avalikku huvi, võib ametisse nimetada ainult Eesti kodaniku. 

Välismaalaste Eestis töötamise õiguslikud alused on sätestatud välismaalaste seaduses. Eestis alaliselt elavatel välisriigi kodanikel ja kodakondsuseta isikutel on Eesti kodanikuga võrdsed tööalased õigused. 

Tööandja võib olla nii teovõimeline kui ka piiratud teovõimega füüsiline isik kui ka õigusvõimeline juriidiline isik. Valdavalt sõlmitakse töötajatega kirjalik tööleping. Tööleping võib olla tähtajatu või tähtajaline. Vaikimisi eeldatakse tähtajatu töölepingu sõlmimist. Tähtajaline tööleping sõlmitakse juhul, kui töö on ajutise tähtajalise iseloomuga, eelkõige töömahu ajutisel suurenemisel või hooajatöö tegemisel. Tähtajalise töölepingu võib üldjuhul sõlmida kuni viieks aastaks. 

Hooajatöö on hooajast sõltuv tegevus, mis on loetletud Vabariigi Valitsuse seaduses: kalapüük ja vesiviljelus; metsamajandus ja metsavarumine; taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad; majutusteenused; toidu ja joogi serveerimine; toiduainete tootmine; alkoholivabade jookide tootmine.

• ELi, EFTA kodanikud ei vaja hooajatöö jaoks eraldi registreerimist. Nad võivad töötada Eestis ilma tähtajalist elamisõigust registreerimata kuni 3 kuud samadel tingimustel kui Eesti kodanikud.
• Kolmandate riikide kodanikud, kes viibivad ajutiselt Eestis (nt viisa või viisavabaduse režiimi alusel), võivad  lühiajalise töötamise hooajatööks  registreerida kuni 270 päevaks aasta jooksul. Sellise töö võimaldamiseks peab tööandja registreerima välismaalase lühiajalise töötamise Politsei- ja Piirivalveametis ning välismaalasel peab olema Eestis viibimiseks õiguslik alus. Tööandja on kohustatud sõlmima välismaalasega tähtajalise töölepingu või tegema siduva tööpakkumise enne registreerimist. Töötaja registreerimiseks vajalik üksikasjalik teave ja dokumendid on Politsei- ja Piirivalveameti veebilehel.

Lühiajaline töötamine 

Eestis võib lühiajaliselt töötada välismaalane, kes viibib seaduslikult ajutiselt Eestis (näiteks viisa või viisavabaduse alusel) ja kelle töötamine on enne tööle asumist registreerud Politsei- ja Piirivalveametis.

Lühiajalise töötamise saab registreerida kuni 365 päevaks 455-päevase perioodi jooksul. Lühiajalise töötamise registreerimine on võimalik pikemaks perioodiks, kui tegemist on õpetaja, õppejõuna töötamisega, teadusliku tegevusega, tippspetsialistina või iduettevõttes töötamisega. Lühiajalise töötamise hooajatööks saab registreerida kuni 270 päevaks aasta jooksul.

Lisateavet töötamise ja töötamise tingimuste kohta saab Tööinspektsioonist ja portaalist Tööelu.

Lingid:

Eestis on töölepingu alusel töötamine reguleeritud töölepingu seaduse ja võlaõigusseadusega. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Vastavalt seadusele sõlmivad tööandja ja töötaja omavahel reeglina kirjaliku töölepingu. 

Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed: 

• poolte andmed (nimi, isikukood või registrinumber, elu- või asukoht);
• töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg;
• tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestvus ja tähtajalise lepingu sõlmimise põhjuse;
• ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg;
• tööülesannete kirjeldus;
• töö tegemise koht või piirkond;
• palgatingimused (töö eest makstav tasu, mis on kokku lepitud (töötasu), lisatasud, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutmise aeg ( palgapäev), tööandja makstavad ja kinnipeetud maksud ja maksed);
• muud hüved, kui nendes on kokku lepitud;
• tööaeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid;
• töötaja puhkuse kestvus;
• viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteavitamise tähtajale;
• tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele;
• viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. 

Tööleping sõlmitakse kahes eksemplaris, millest üks jääb töötajale, teine tööandjale. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. 

Töölepingu tingimuste muutmine vormistatakse kirjalikult töölepingus. Töötaja ja tööandja vahel tekkinud vaidluste juhul võivad mõlemad pooled pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse. 

Lisateavet töölepingu tingimuste kohta (katseaja kestvusest, tööandja ja töötaja kohustustest, töölepingu peatumisest või lõpetamise tingimustest) saab Tööinspektsioonist ja portaalist Tööelu

Lingid:

Erikategooria töötajatele on seadusega ette nähtud soodustused ja erisused. Erikategooria töötajate hulka kuuluvad näiteks alaealised, naised ja puuetega inimesed. Omad reeglid on seatud ka välismaalaste Eestis töötamisele. 

Naiste töötamisega seotud erisused. Soodustused kehtivad lapseootel või alla kolmeaastast või puudega last kasvatavatele naistele. Nimetatud tingimustele vastavaid naisi võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul. Rasedat, alla 16aastast või puudega last kasvatavat naist ei tohi saata tööle teise paikkonda. Tööandja ei või koondada rasedat naist, naist, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust või inimest, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust, välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel või tööandja pankroti väljakuulutamisel kui tööandja tegevus lõpeb. Keelatud on tööle võtta ja rakendada naisi rasketel ja tervist kahjustavatel töödel ning allmaatöödel. Rasedatele või rinnaga toitvatele naistele peab tööandja looma sobivad töö- ja olmetingimused. Rasedal naisel on õigus nõuda tööandjalt arsti vormistatud haiguslehe alusel ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd, kui töötaja terviseseisund ei võimalda töölepingus ettenähtud tööülesandeid täita kokkulepitud tingimustel. Tööandja on kohustatud andma rasedale arsti otsuses näidatud ajal vaba aega sünnituseelseks läbivaatuseks, see aeg arvestatakse tööaja hulka. Ületunnitöö tegemist ei saa nõuda rasedalt ja töötajalt, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele. 

Alaealiste töötamisega seotud erisused. Tööandja ei tohi alaealist tööle võtta ega rakendada tööl, mis ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid; ohustab alaealiste kõlblust; sisaldab õnnetusohte, mille puhul võib eeldada, et alaealine ei suuda neid õigel ajal märgata ega vältida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu; ohustab alaealiste tervist või töölaadi. Alaealisega töölepingu sõlmimiseks on nõutav alaealise seadusliku esindaja nõusolek. 7-14aastase alaealisega töölepingu sõlmimiseks peab tööandja taotlema tööinspektori (ja lastekaitsetöötaja) kirjaliku nõusoleku. Alaealistel on töösuhtes ja töövaidlustes võrdsed õigused täisealistega ning seaduse, haldusakti ja kollektiivlepinguga ettenähtud soodustused. Koolikohustuslikku alaealist võib tööle rakendada ainult koolivaheajal või loomingulise töötajana kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal ning tingimusel, et töö ei kahjusta tema tervist, ohutust, arengut, kõlblust ega takista osalemist õppetöös. 

Töötukassa teenuse „Minu esimene töökoht“ raames maksab töötukassa 16–29aastase noore tööandjale palgatoetust ning hüvitab koolituskulu. 13–16aastaste noorte tööandjatele maksab töötukassa alaealise töötamise toetust. 

Alaealistele on kehtestatud lühem tööaeg.

Alaealistele töötajatele peab tööandja looma sobivad töö- ja olmetingimused. 

Vähenenud töövõimega inimesed.  Tööandja peab vähenenud töövõimega inimestele looma sobivad töö- ja olmetingimused. Vähenenud töövõimega inimestel on õigus vastavale sotsiaaltoetusele ja riigiabile. Ka Eesti Töötukassa pakub mitmeid vähenenud töövõimega inimeste töölevõtmist ja töötamist lihtsustavaid teenuseid, millest saab ülevaate meie veebilehelt: Vähenenud töövõime. 

Välismaalaste töötamine, kolmandate riikide kodanikud. 

Seadusliku aluseta Eestis viibival välismaalasel on keelatud Eestis töötada.  Elamisloa alusel Eestis elavatel välismaalastel on üldjuhul õigus Eestis töötada. Alates 01.09.2013 ei väljastata Eestis eraldi tööluba. 

Välismaalased, kes viibivad Eestis ajutiselt (näiteks viisa või viisavabaduse alusel) võivad Eestis töötada, kui:

Töötamise õigus tuleb vahetult seadusest või välislepingust. 

Lühiajaline töötamine on tööandja poolt Politsei- ja Piirivalveametis eelnevalt registreeritud. 

Lühiajalise töötamise saab registreerida kuni 365 päevaks 455-päevase perioodi jooksul. 

Lühiajalise töötamise registreerimine on võimalik pikemaks perioodiks, kui tegemist on õpetaja, õppejõuna töötamisega, teadusliku tegevusega, tippspetsialistina või iduettevõttes töötamisega. 

Lühiajalise töötamise hooajatööks saab registreerida kuni 270 päevaks aasta jooksul.

Lisateavet välismaalaste töötamise õiguse kohta saab Politsei- ja Piirivalveametist. 

Rahvusvahelise kaitse saaja tööellu sisseelamise ja tööl püsimise toetamiseks makstakse tööandjale tööalase mentorluse tasu ning hüvitatakse töötaja kvalifikatsiooni saamise, töötamisega seotud tõlketeenuse  kulu . Lisateavet saab Eesti Töötukassast. 

Lingid:

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) võib Eestis olla isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupa või teenuseid ning kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsivaks tegevuseks. FIE võib olla ka alaealine vähemalt 15aastane isik, kellele on vanema nõusolekul antud õigus tegeleda majandustegevusega. 

FIEd peavad enne tegevuse alustamist taotlema enda kandmist äriregistrisse. Maksu- ja Tolliameti poolt peetavas maksukohustuslaste registris FIEsid enam ei registreerita. FIE äriregistrisse kandmiseks on kaks võimalust: esitada kohtu registriosakonnale digiallkirjastatud kandeavaldus ettevõtjaportaali kaudu või esitada notariaalselt kinnitatud kandeavaldus. Füüsilise isikuna töötamist reguleerivad mitmed seadused: äriseadustik, töölepingu seadus, maksukorralduse seadus. 

Lisateavet FIEna töötamise kohta saab Ettevõtluse ja Innovatsiooni  Sihtasutusest, Justiitsministeeriumist, Maksu- ja Tolliametist. Valdkonda reguleerivad seadused leiad Elektroonilisest Riigi Teatajast. Kasulikku teavet saad ka Ettevõtja infoväravast ning Ettevõtjaportaalist.

Lingid:

Miinimumpalk kehtestatakse Eestis Vabariigi Valitsuse määrusega, alates 1. jaanuarist 2025 on tunnipalga alammäär 5,31  eurot ja kuupalga alammäär 886 eurot. Miinimumpalgast madalamat palka Eestis maksta ei tohi. Tööle minnes lepitakse tööandjaga kokku brutopalk ning palga muutmise tingimused. Tavaliselt lepitakse kokku põhipalgas, kasutatakse ka vastavalt töötulemustele tulemustasu maksmist. Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepinguga ette nähtud, viimase puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Töölepingus kokku lepitud palgatingimusi on lubatud muuta ainult poolte kokkuleppel. Riigisektoris on astmepalkade süsteem, samuti on võimalik saada tulemustasu. 

Töötasu makstakse tavaliselt kord kuus kui ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. Tööandja peab kandma töötaja töötasu ja muu tasu töötaja määratud pangakontole kui ei ole kokku lepitud teisiti. Ettevõte väljastab üldjuhul palga maksmise kohta elektroonilise palgalehe, mis sisaldab põhipalka, lisatasusid, preemiat, juurdemaksu ja makse, mis töötasust maha arvati. Kui tööle asumisel määratakse katseaeg, võib töötasu selle vältel madalam olla.  

Töötasust arvestatakse maha tulumaks, töötuskindlustusmaks ning 1983. aastal ja hiljem sündinud inimestel kohustuslik kogumispensionimaks. Lisateavet töötasude suuruse kohta saab Statistikaametist, töötasude maksmise korra kohta Tööinspektsioonist, maksude kohta, mis peetakse töötasust kinni Maksu- ja Tolliametist, pensioni kohta Pensionikeskusest.

Lingid:

Eestis on tööaja üldine norm 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Üldised puhkepäevad on laupäev ja pühapäev. Kui katkematu tööprotsessi või elanike teenindamise vajaduse tõttu tuleb laupäeval ja pühapäeval töötada, antakse puhkepäevad muudel üksteisele järgnevatel nädalapäevadel. Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse töötaja kokkulepitud tööaega seitsmepäevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul.

Lühendatud tööaeg on: 

alaealistel 

7–12aastastel 2 tundi päevas ja 12 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul õppeveerandi kestel väljaspool kooliaega ning 3 tundi päevas ja 15 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul koolivaheajal 

13–14aastastel või koolikohustuslikul töötajal 2 tundi päevas ehk 12 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul õppeveerandi kestel väljaspool kooliaega ning 7 tundi päevas ja 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul koolivaheajal.

15aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. 

Töötajatel, kes töötavad allmaatöödel, tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel kuni 7 tundi päevas ehk kuni 35 tundi nädalas; 

Koolide ja muude lasteasutuste õpetajatel, kasvatajatel ja teistel õppe- ja kasvatusalal töötavatel inimestel kuni 7 tundi päevas ehk kuni 35 tundi nädalas. 

Koos ületunnitööga ei või tööaeg nädalas ületada keskmiselt 48 tundi neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Arvestusperioodi võib kollektiivlepinguga pikendada kuni 12 kuuni tervishoiu-, hoolekande-, põllumajandus- ja turismitöötajatel. 

Töötamine ööajal: 

Ööaeg on ajavahemik 22.00–6.00. Töötaja, kes töötab ööajal vähemalt kolm tundi oma igapäevasest tööajast või vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast (öötöötaja) ja kelle tervist võib mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö iseloom, võib töötada 8 tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul. Nimetatud piirangut ei kohaldata tervishoiu- ja hoolekandetöötajatele kui töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust. 

Öötööle on keelatud rakendada alaealist töötajat või koolikohustuslikku töötajat, rasedat või töötajat, kellele see on keelatud arsti otsusega.

Koolikohustuslikule töötajale ei ole lubatud töötada vahetult enne koolipäeva algust. Rasedat ja vastava arstiotsusega töötajat on keelatud tööle rakendada ööajal. Isikut, kes kasvatab alla 12-aastast või puudega last või hooldab täielikult töövõimetut isikut, võib rakendada ööajal tööle üksnes tema nõusolekul.

Tööaja lühendamine 3 tunni võrra on tööandjale kohustuslik Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, Võidupühale ja Jõululaupäevale eelnenud tööpäeval.

Tööaja kohta saad lisateavet Tööinspektsioonist. Tööaega reguleerib töölepingu seadus. 

Lingid:

Eestis reguleerib puhkust töölepingu seadus. Töö iseloomu ja tingimuste järgi antakse põhipuhkust, sealhulgas pikendatud puhkust, lisapuhkust, samuti vanemapuhkust ja. Põhi- ja lisapuhkust, samuti täiendavat lapsepuhkust antakse töölepingu alusel, avalikule teenistujale tööaastate eest. Tööaasta on aeg, mis algab tööandja juures tööle asumise päevast ja kestab järgmise aasta sama päevani. Puhkuse kestust arvutatakse kalendripäevades, mille hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipüha. Põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva. Pikendatud põhipuhkust saavad alaealised 35 kalendripäeva; isikud, kellele on määratud töövõimetuspension või rahvapension  35 kalendripäeva; riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikud 35 kalendripäeva; haridus- ja teadustöötajad 56 kalendripäeva. 

Õppepuhkuse andmist tasemeõppes või täienduskoolituses osalemiseks reguleerib täiskasvanute koolituse seadus.

Kui oled esimesel tööaastal töötanud vähemalt kuus kuud, on Sul õigus saada puhkust võrdeliselt töötatud kuude arvuga. Seadus lubab poolte kokkuleppel anda esimesel tööaastal puhkust täies ulatuses, sõltumata töötatud ajast. 

Põhi- ja lisapuhkuse aja eest maksab tööandja töötajale puhkusetasu. Puhkusetasu makstakse täies ulatuses hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. 

Juhul, kui tööandja sisekord seda nõuab, tuleb puhkusele saamiseks esitada avaldus. Puhkusegraafik koostatakse üldjuhul jaanuari jooksul, kuid tööandjaga kokkuleppel võib puhata ka graafikus toodust erineval ajal. Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks. Kasutamata puhkuseosa viiakse üle järgmisse kalendriaastasse. Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Aegumine peatub ajaks, mil  töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses.

Eestis on rahvuspüha iseseisvuspäev 24. veebruaril, mis on puhkepäev. Samuti on puhkepäevad 1. jaanuar – uusaasta; suur reede; ülestõusmispühade 1. püha; 1. mai – kevadpüha; nelipühade 1. püha; 23. juuni – võidupüha; 24. juuni – jaanipäev; 20. august – taasiseseisvumispäev; 24. detsember – jõululaupäev 25. detsember – esimene jõulupüha; 26. detsember – teine jõulupüha. 

Vanemapuhkus 
Naisele antakse sünnituslehe alusel emapuhkust 100 kalendripäeva. Isal on õigus saada isapuhkust 30 kalendripäeva ulatuses ühes osas või osade kaupa ajavahemikul 30 päeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat lapse sünnikuupäeva kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.   

Alla 10aastase lapse lapsendajale, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse võõrasvanem, antakse lapsendamispuhkust 70 kalendripäeva lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. 

Lapse emale või isale antakse tema soovil lapsehoolduspuhkust kuni 3aastase lapse kasvatamiseks.. 

Peale ema vanemahüvitise perioodi lõppu on võimalik emal ja isal otsustada, kumb neist hakkab edasi vanemahüvitist saama. Selle hüvitise nimi on jagatav vanemahüvitis. Jagatavat vanemahüvitist on võimalik välja võtta 475 päeva ulatuses. Seda hüvitist võib katkestada ja jätkata kalendripäevade kaupa. Kui emal ei olnud enne lapse sündi sotsiaalmaksuga maksutatavat töö- või teenistussuhet ning seega oli õigustatud vaid 30 päevale ema vanemahüvitisele, on jagatava vanemahüvitise pikkus 515 päeva.

NB! Kui üks vanematest on vanemapuhkusel pärast lapse 30 päeva vanuseks saamist, on õigus jagatavale vanemahüvitisele sellel vanemal.

Lisaks on võimalik lapsevanematel võtta vanemahüvitist kuni 60 päeva ulatuses üheaegselt. Üheaegselt võetud päevade arvu võrra vähendatakse vanemahüvitise maksmise kogukestvust. 

Vanemahüvitise arvestusperiood on lapse sünnist üheksale täispikale kuule eelnenud 12 kalendrikuud.

Isapuhkuse kasutamisel ei ole oluline, kas lapse isa  on töötu, avalik teenistuja, töötaja või mõnes muus õiguslikus suhtes. Samuti pole tähtsust, kas lapse isa on lapse emaga abielus või mitte.

Töösuhtes olev vanem saab iga oma alla 14-aastase lapse kohta 10 tööpäeva lapsepuhkust. Lapsepuhkuse õigus tekib mõlemal vanemal eraldi ning lapsepõhiselt – iga lapse kohta on mõlemal vanemal 10 lapsepuhkuse päeva (ehk vanematel kokku 20 päeva), kuni laps saab 14-aastaseks. Kõik lapsepuhkuse päevad jaotatakse perioodi peale, mil laps saab 14-aastaseks. Lapsepuhkuse kasutamisega põhipuhkuse periood ei lühene. Lapsepuhkusel olemise hüvitist makstakse olenevalt varasemast sissetulekust sarnastel põhimõtetel vanemahüvitisega, kuid selle asendusmäär pole 100%, vaid 50%.

Lapse 14aastaseks saamise aastal antakse täiendav lapsepuhkus, olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast puhkust.

Tööandja on kohustatud töötaja soovil andma täiendavat palgata lapsepuhkust kuni 14aastast last kasvatavale lapsevanemale, samuti lapse eestkostjale või hooldajale. Samuti on tööandja kohustatud andma täiendavat palgata lapsepuhkust (kuni 10 päeva) kuni 18aastast puudega last kasvatavale lapsevanemale ja sellise lapse hooldajale ja eestkostjale. 

Lisateavet puhkuse kohta saad Tööinspektsioonist ning töölepingu seadusest. 

Lingid:

Tööleping lõpeb ülesütlemisega, poolte kokkuleppel, tähtaja möödumisel, töötaja surma korral või tööandja surma korral (juhul, kui tööandja on FIE). Töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. 

Töötaja ja tööandja on kohustatud töölepingu lõpetamisest teineteisele ette teatama kirjalikult. 

Tööandja võib lõpetada töölepingu tähtaja möödumise tõttu, teatades sellest Sulle ülesütlemisega ette. Tööandjapoolne ülesütlemisest etteteatamine oleneb töösuhte kestusest: alla 1 aasta – 15 kalendripäeva, sh katseajal; 1–5 aastat – 30 kp; 5–10 aastat – 60 kp; üle 10 aasta – 90 kp. Kollektiivlepinguga võib sätestada erinevad tähtajad. Töötajapoolne ülesütlemisest etteteatamine: korraline – 30 kp;  erakorraline – ei pea ette teatama. Katseajal võivad mõlemad pooled töölepingu üles öelda vähemalt 15kalendripäevase etteteatamistähtajaga. 

Ülesütlemise piirangud 

Tööandja ei või töölepingut üles öelda järgmistel põhjusel: töötaja on rase või töötajal on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust; töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi; töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu; töötaja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid; täistööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist osalise tööajaga või osalise tööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist täistööajaga; töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses. 

Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. 

Kui tööandja ütleb töölepingu erakorraliselt üles, annab ta töötajale ülesütlemise etteteatamise tähtaja jooksul mõistlikus ulatuses vaba aega uue töö otsimiseks. 

Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Vastavalt töötaja tööstaažile lisandub sellele hüvitis töötukassalt ühe või kahe kuu keskmise töötasu ulatuses. Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Tähtajalise töölepingu ülesütlemisel majanduslikel põhjustel (pankrot) maksab tööandja töötajale hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötaja oleks saanud lepingu tähtaja saabumiseni. 

Samuti on võimalik töötamine lõpetada seoses pensionile jäämisega. Eesti pensionisüsteem jaguneb kolmeks sambaks: I sammas - riiklik pension; II sammas - kohustuslik kogumispension; III sammas -täiendav kogumispension. 

Riiklik pension tähendab riiklikku solidaarset pensionikindlustust, mille kaudu tänased maksumaksjad maksavad pensioni tänastele pensionäridele. Eestis makstakse kahte liiki riiklikke pensione: tööpanusest sõltuvaid pensione (vanaduspensioni, töövõimetuspensioni ja toitjakaotuspensioni) ning miinimum- ehk rahvapensioni. 

Alates 01.01.2017 on vanaduspensioni üldiseks eaks 65 aastat. Üleminekuaeg kehtestatakse 1954.–1960. aastal sündinud inimestele, kelle pensioniiga kasvab astmeliselt 3 kuud iga järgmise sünniaasta kohta ja jõuab 65 aastani 2026. aastaks. Vanaduspension on tööpanusest sõltuv pension, mida arvutatakse tööstaaži aastate ja pensioni kindlustusosaku põhjal.

Vanaduspensioni alaliigid on ennetähtaegne, edasilükatud ja soodustingimustel vanaduspension. 

Rahvapension on miinimumpension nendele, kellel ei teki õigust tööpanusest sõltuvale pensionile. Rahvapension määratakse inimesele, kellel puudub vanaduspensioni saamiseks nõutav pensionistaaž (15 aastat) ja kes on elanud Eestis alalise elanikuna või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel vähemalt 5 aastat vahetult enne pensioni taotlemist.  Rahvapensionimäär muutub igal aastal koos indekseerimisega. Rahvapensioni määr on 372,05 eurot kuus. 

Alates 01.01.2013 arvutatakse vanadus-, töövõimetus ja toitjakaotuspensionile juurde täiendav pensionilisa lapse kasvatamise eest. Lähemalt vaata Pensionikeskuse kodulehelt (vanemapension).

Kohustuslik kogumispension põhineb eelfinantseerimisel: töötav inimene kogub enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%. 

Täiendav kogumispension on vabatahtlik era-lisapension, mis võimaldab täiendavalt säästa, et hoida väljakujunenud elustandardit ka vanaduspõlves. 

Töölepinguga seotud küsimustes on võimalik saada lisateavet juristidelt ja advokaatidelt ning Tööinspektsioonist. 

Lisainfot Eestis makstavate pensioniliikide kohta saab Sotsiaalkindlustusameti, Sotsiaalministeeriumi ja Pensionikeskuse kodulehelt.

Lingid:

Eestis on ametiühingud ehk töötajate esindused iseseisvad, omaalgatuslikud, vabatahtlikud isikute ühingud, mille eesmärk on töötajate, tööteenistuse ja kutsealaste majanduslike ning sotsiaalsete õiguste ja huvide esindamine ning kaitsmine. 

Isikutel on õigus vabalt ilma eelneva loata asutada ametiühinguid, nendega ühineda või mitte ühineda. Ametiühinguid asutada ning nendega ühineda on keelatud kaitsejõudude tegevteenistuses olevatel kaitseväelastel. 

Töötajal on õigus kuuluda oma töökohajärgsesse või mõnda muusse ametiühingusse. Töötajal on õigus tegutseda ametiühingu valitud esindajana. Hinnanguliselt kuulub ametiühingutesse vaid 10-15% töötajatest. Lisateavet saad Ametiühingute Keskliidust.

Lingid:

Tööstreigid on Eestis üldjuhul erandlikud ning omavad vähest kõlapinda. Tavaliselt on korraldajateks suuremad ametiühingute organisatsioonid ning peamiseks temaatikaks palkade suurendamise nõuded. Streiki käsitletakse õigusloome mõistes avaliku koosolekuna. Kavandatavast streigist või töösulust on streigi või töösulu korraldaja kohustatud teatama teisele poolele, riiklikule või paikkondlikule lepitajale ja kohalikule omavalitsusele kirjalikult vähemalt kaks nädalat ette.

Keelatud on korraldada avalikku koosolekut, mis on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu või kehtiva riigikorra vägivaldsele muutmisele; mis õhutab vägivaldselt rikkuma Eesti Vabariigi territoriaalset terviklikkust; mis õhutab rahvuslikku, rassilist, usulist või poliitilist vihkamist, vägivalda või diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel, mis õhutab rikkuma avalikku korda või riivab kõlblust. 

Korraldaja peab vähemalt seitse päeva enne avaliku koosoleku läbiviimist esitama sellekohase teate valla-või linnavalitsusele, mille haldusterritooriumil kavatsetakse avalik koosolek korralda; maavalitsusele, kui avalik koosolek kavatsetakse korraldada selle maakonna mitme valla või linna haldusterritooriumil; Vabariigi Valitsusele, kui avalik koosolek kavatsetakse korraldada mitme maakonna haldusterritooriumil. Avalikust koosolekust osavõtjad on kohustatud käituma koosolekul rahumeelselt, täitma koosoleku korraldaja, korrapidaja, politsei ning meditsiini- ja päästeteenistuse ametnike korraldusi. 

Alates 01.01.2018 kehtib uus töövaidluse lahendamise seadus, mille alusel lahendatakse töövaidlusasju Töövaidluskomisjonis. Enne antud seaduse jõustumist algatatud töövaidluse lahendamisele kohaldatakse eelnevalt kehtinud individuaalse töövaidluse lahendamise seadust.

Lingid:

Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Kõik õigusaktid võetakse vastu põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Seadused võtab vastu Eesti parlament – Riigikogu – poolthäälte enamusega. Eesti riigipea on Vabariigi President, kes valitakse ametisse 5 aastaks. Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele, kuhu kuuluvad peaminister ja ministrid. Seadused kuulutab välja Vabariigi President. 

Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohaliku omavalitsuse üksused, vallad ja linnad, kes tegutsevad seaduse alusel iseseisvalt. 

Eestis mõistab õigust kohus. Eesti kohtusüsteem koosneb kolmest astmest. Esimese astme kohtud on  maa- ja halduskohtud, teise astme kohus on ringkonnakohus. Ringkonnakohus vaatab apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendid. Kolmandaks astmeks on Riigikohus ehk riigi kõrgeim kohus. Riigikohus vaatab kohtulahendid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ka põhiseadusliku järelevalve kohtuks. Igaühel on õigus pöörduda õiguskantsleri poole, kui tema põhiseaduslike õigusi või vabadusi on rikutud. 

Politsei eesmärk on turvalisuse ja korra tagamine Eestis. Politsei tööd koordineerib Politsei- ja Piirivalveamet. Politsei hädaabinumber on 112. 

Lihtsamat õigusabi osutavad mitmed mittetulundusühingud. Sageli võivad selliste ühingute tegevust toetada omavalitsused, ülikoolid ja riigiasutused. Keerulisemate õigusküsimuste puhul tasub pöörduda õigus- või advokaadibüroo ning teatud asjades ka notari ja kohtutäituri poole. 

Eesti Töötukassa on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud põhikirja alusel. Eesti Töötukassa eesmärk on tööturuteenuste osutamine ja töötuskindlustushüvitiste väljamaksmine. 

Töötukassa osakonnad asuvad igas maakonnakeskuses ja vastavalt vajadusele on avatud büroosid väiksemates asulates.

Lingid:

2024. aasta III kvartalis oli keskmine brutokuupalk Eestis 1959 eurot. Kõige kõrgemad palgad on info ja side sektoris ning kõige madalamad majutus ja toitlustus  valdkonnas. 

Kuu keskmine brutopalk oli:

• info ja side sektoris 3988 eurot
• finants- ja kindlustustegevuse sektoris 3007 eurot
• elektrienergia- ja gaasivarustuse valdkonnas 2540 eurot
• avaliku halduse ja riigikaitse valdkonnas 2485  eurot
• kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses  2794 eurot
• tervishoius ja sotsiaalhoolekandes 2727 eurot
• ehituses 1625 eurot
• veevarustuses, kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitluses 2069 eurot
• veonduses ja laonduses 2240 eurot
• hulgi 2176 eurot
• jaekaubandus 1429
• haridus 1789 eurot
• põllu- ja metsamajanduses ja kalapüügis 1701 eurot
• kinnisvara valdkonnas 1366 eurot
• hariduses 1789 eurot
• kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonnas 1272 eurot
• majutuses ja toitlustuses 1445 eurot
• muude teenindavate tegevuste sektoris 1127 eurot.

Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadusega kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. 

Riiklikud maksud on tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisimaks, raskeveokimaks, töötuskindlustusmaks, kohustuslik kogumispensionimaks. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu. 

Töötaja jaoks on kõige olulisemad maksud tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaks ning kohustuslik kogumispensionimaks. 

Tulumaks 
Eestisse tööle tulles peaksid esmalt välja selgitama, kas Eestil on kehtiv kahepoolne maksuleping Sinu koduriigiga. Kui jah, siis juhul, kui viibid Eestis alla 183 päeva mingi 12 kuulise perioodi jooksul ja tasu makstakse Sulle väljastpoolt Eestit ja tööandjal ei ole Eestis püsivat tegevuskohta, maksustatakse saadud tulu Sinu koduriigis ja Eestil puudub maksustamisõigus. Kui kas või üks eelnimetatud tingimus on täitmata, on Eestil õigus teenitud tulu maksustada. Kui puudub kahepoolne maksuleping ning viibid Eestis alla 183 päeva 12 kuulise perioodi jooksul ja tasu maksab Eesti riik, kohalik omavalitsusüksus, Eestis tegutsev resident või mitteresidendist ettevõte ja tal on registreeritud püsiv tegevuskoht Eestis, on Eestil õigus maksustada Sinu Eestis teenitud tulu. Kui viibid Eestis üle 183 päeva 12 kuulise perioodi jooksul, muutud Eesti seaduste mõistes Eesti maksuresidendiks ning oled kohustatud deklareerima kogu oma maksustamisaasta jooksul teenitud tulu (nii Eestis kui väljaspool Eestit saadud tulu) Eestis. 

Eestis on tulumaksu määr 22%. Alates 1. jaanuarist 2018 rakendub kõikidele tuludele üldine maksuvaba tulu määr kuni 7848 eurot aastas ehk kuni 654 eurot kuus. Maksuvaba tulu täpne suurus sõltub konkreetse inimese tulumaksustatud sissetulekute suurusest. Kui kõik tulud (palk, preemia, üüritulu, dividendid jms) jäävad ühe kuu kohta alla 1200 euro, siis on 654 eurot sellest maksuvaba. Kui tulu on suurem kui 2100 eurot kuus, siis ei saa üldse maksuvaba tulu maha arvestada, ning kui tulu jääb 1201-2099 euro vahele, on mahaarvatav maksuvaba tuluosa astmeline, vähenedes järjest 654lt 0ni.

Residendist füüsiline isik on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule maksukeskusele tuludeklaratsiooni maksustamisperioodi tulude kohta hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks. Maksu- ja Tolliameti e-teenuse vahendusel on tuludeklaratsiooni võimalik esitada alates maksustamisperioodile järgneva aasta 15. veebruarist. Mitteresident on kohustatud esitama kalendriaasta jooksul maksustamisele kuuluva tulu kohta Maksu- ja Tolliametile tuludeklaratsiooni hiljemalt järgmise aasta 31. märtsiks. Mitteresidendi poolt kinnisasja, ehitise või korteri kui vallasasja võõrandamisel tuleb tuludeklaratsioon esitada kuu aja jooksul pärast tehingu toimumist. Tuludeklaratsioon esitatakse Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule maksukeskusele. 

Sotsiaalmaks 
Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis. Sotsiaalmaksu maksavad tööandjad ja füüsilisest isikust ettevõtjad oma ettevõtlustuludelt ning erijuhtudel riik sotsiaalmaksuseaduses loetletud isikute eest. Sotsiaalmaksu määr on Eestis 33% maksustatavalt summalt. Riikliku pensionikindlustuse vahenditesse ülekantava sotsiaalmaksu osa määr on 20% ja riikliku ravikindlustuse vahenditesse ülekantava sotsiaalmaksu osa määr on 13%. 

Töötuskindlustusmaks 
Eestis töötades on kohustuslik töötuskindlustus, mis on sundkindlustus ning mis kindlustab töötajate hüvitise töötuks jäämise, kollektiivse koondamise ning tööandja maksejõuetuse korral. Hüvitist rahastatakse töötuskindlustusmaksetest laekunud rahast. Töötaja töötuskindlustusmaks on 1,6% palgalt ja muudelt tasudelt. Tööandja makseks on 0,8% palgafondist. Töötuskindlustusmakse määra otsustab Töötukassa nõukogu. Töötuskindlustusmakset ei pea maksma töötajad, kes on jõudnud vanaduspensioniikka; töötajad, kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension; füüsilisest isikust ettevõtjad; juriidilisest isikust ettevõtjad; samuti Riigikogu liikmed, Vabariigi President, Vabariigi Valitsuse liikmed, kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed, Riigikontrolör, Õiguskantsler, kohtunikud. 

Kohustuslik kogumispensioni maks 

Kogumispensioni maksjad võib jagada kaheks: kohustuslikus korras kogumispensioniga liitujad ja vabatahtlikult liitujad. Kohustuslik kogumispensioni maksemäär on 2% maksustatavalt tulult. Kogumispensioni makse kohustuslikkus tekib 18aastaseks saamisele järgneva aasta 1.jaanuaril, see on isikutele, kellele liitumine on kohustuslik. Enne 1983. a 1. jaanuari sündinud isikutel on õigus ja kohustus maksta makset, kui nad on esitanud valikuavalduse kogumispensioniga liitumiseks. Makset peavad kinni kõik Eestis tegutsevad tööandjad. 

Lisateavet Eesti maksusüsteemi kohta saad Maksu- ja Tolliametist. 

Lingid:

Hinnad erinevad piirkonniti ning kõige kallim on pealinn Tallinn. Eesti Statistikaameti andmetel oli 2024. aastal minimaalse toidukorvi maksumus kuus   153 eurot ühe inimese kohta. 

Kuu kommunaalteenused (gaas, elekter, vesi) kahetoalise korteri eest maksavad keskmiselt 146,6 eurot, Tallinnas on kulud suuremad. 

Piimatoodete keskmised jaehinnad Eesti tavakauplustes veebruar 2025 : 

piim 1 l 0,96 eurot, 

keefir 1 l 1,15 eurot, 

hapukoor  20% 1 kg 3,84 eurot, 

või 1kg  14,40 eurot, 

juust 1 kg 12,16 eurot

Köögiviljade keskmised jaehinnad Eesti tavakauplustes veebruar 2025:

kartul 1 kg 0,94 eurot, 

porgand 1kg 1,33 eurot, 

kurk 1 kg (kohalik) 4,77eurot

tomat 1 kg 4,41 eurot

Puuviljade keskmised jaehinnad Eesti tavakauplustesveebruar 2025 :

õun (kohalik) 1 kg 2,79eurot

Lihatoodete keskmised hinnad Eesti tavakauplustes  veebruar 2025: 

sealiha kondita1 kg  8,13 eurot 

veiseliha kondita 1 kg 17,53  eurot

hakkliha kodune 1 kg 8,06 eurot

broiler(kohalik) 1 kg 4,11 eurot 

muna 10 tk 2,53 eurot.

Värske kala keskmised jaehinnad Eesti tavakauplustes veebruar 2025:

forellifilee 1 kg  17,13eurot

lõhefilee 1 kg  21,04 eurot 

Teraviljatoodete keskmised hinnad Eesti tavakauplustesveebruaris 2025: 

leib  2,88  eurot, 

sai 3,01eurot. 

Vaba aeg: 

Tavaline kinopilet maksab 3.00 –9 eurot. 

Kolme roaga lõuna keskmises restoranis maksab ca 25-30 eurot ühe inimese kohta. 

Kütuse hinnad on varieeruvad ja erinevad ka tanklate lõikes. Keskmine 1 l bensiini 95 hind veebruaris 2025  umbes 1.689eurot) 

Lisateavet Eesti sissetulekutest ning hinnatasemest leiad Eesti Statistikaameti, Eesti Konjunktuuriinstituudi ning TNS Emori kodulehelt. 

Lingid:

Eluaseme võib Eestis nii üürida kui osta. Mõlemal juhul kaasnevad eluasemega kulud, mille võib laiemas plaanis jagada neljaks: 

• omanikukulud, sh haldamine
• hoolduskulud
• ehitus- ja remondikulud
• kommunaalkulud.

Juhul, kui eluase on üüritud, maksab üürnik üldjuhul omanikule üüri ning tasub mõõdetavate kommunaalkulude eest, milleks on kütte-, vee-, kanalisatsiooni-, elektri-, gaasi-, prügiveokulud. Mõõdetavaid kulusid jälgitakse näidikute abil. Kui eluase on ahiküttega, lisandub kulu küttematerjalile. Kui renditav eluase asub kortermajas, mille üldise heakorra eest hoolitseb haldusfirma või on palgatud majahoidja, lisandub kommunaalteenuste arvele halduskulu. Talvel on kommunaalkulud kõikjal suuremad kui suvel. Kommunaalkuludele lisanduvad kulu internetile, TVle, telefonile. Nende olemasolu üle saab otsustada üürnik ise.  

Üürihinnad on linnade lõikes erinevad, olenedes nii eluaseme suurusest, möbleerituse astmest, asukohast kui ka üldisest olukorrast. Eluaset üürides tuleb arvestada, et tavaliselt nõutakse tagatisraha maksmist (ühe või paari kuu üürisumma ulatuses), sageli ka ühe kuu suurust ettemaksu. Kui kasutada kinnisvarafirma abi, lisandub ühe kuu üüri suurune vahendustasu.  

Eluaset üürides tuleks kindlasti sõlmida kirjalik leping, milles on üksikasjaliselt kirjeldatud üürile antava eluaseme seisukord (möbleerituse aste, olemasoleva tehnika loetelu ja muu oluline), määratud kindlaks üüri tasumise kord, üürilepingu kestus ja pikenemise / pikendamise kord, üürilepingu muutmise tingimused, üürilepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaeg (tavaliselt üks kuu) ja muu asjakohane. Üldjuhul sõlmitakse üürileping vähemalt aastaks.  

Harilikult eeldab üürileandja, et üürnik ei pea üüritaval pinnal lemmikloomi (koerad-kassid) ning ei tee seal suuri ümberkorraldusi (kapitaalremont). Kui on soov lemmikloomi pidada või eluaset põhjalikult renoveerida, tuleb see läbi rääkida enne üürilepingu sõlmimist ning vastavad punktid lepingusse lisada. Remondi tegemisel lepitakse tavaliselt kokku kaasnevate kulude üüriga tasaarveldamises. 

Lingid:

Eestis arstiabi saamiseks peab inimene üldjuhul olema ravikindlustatud. 

Vastavalt ravikindlustuse seadusele on õigus ravikindlustusele Eesti alalisel elanikul, tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elavatel inimestel, kelle eest makstakse või kes maksavad iseenda eest sotsiaalmaksu, samuti nende inimestega ravikindlustuse seaduse või vastava lepingu alusel võrdsustatud inimestel. Kõigile alla 19aastastele on ravikindlustus garanteeritud sõltumata sellest, kas nende vanemad töötavad või mitte. Kui inimene ametlikult ei tööta pole tal õigust ravikindlustusele töötajana.  

Eestis on perearstisüsteem, mis tähendab, et haigestumise korral on esimene kontaktisik perearst. Perearst osutab üldarstiabi ja annab nõu haigusi, vigastusi või mürgistusi ennetavate tegevuste osas. Vajadusel suunab perearst õige eriarsti juurde konsultatsioonile või haiglasse. Perearst on soovitav valida oma elukohale võimalikult lähedal, konkreetseid tegevuspiirkondi perearstidel ei ole. Nimistusse saamiseks peab esitama perearstile kirjaliku avalduse. Eelnevalt oleks soovitav perearsti oma soovist nimistuga liituda teavitada, kuna perearstil on õigus nimistusse võtmisest keelduda (näiteks juhul, kui nimistus on juba piisaval arvul patsiente). Kui perearst ei ole 7 päeva jooksul pärast avalduse esitamist nimistusse mittevõtmisest teada andnud, on isik  nimistusse arvatud alates avalduse esitamisele järgneva kuu 1.kuupäevast. Seda, kes on sinu perearst, saad vaadata internetipangast e-teenuse alt, kodanikuportaalist või küsida haigekassa klienditeenindusest kliendiinfonumbril +372 669 6630. 

Infot perearstide kohta saad maakondlikest sotsiaal- ja tervishoiuasutustest, Eesti Tervisekassa piirkondlikest osakondadest ja koduleheküljelt.

Kiirabi saab kutsuda häirekeskuse ühtsel telefoninumbril 112. Kiirabi osutab esmast arstiabi kõigile Eesti Vabariigi territooriumil viibivatele inimestele, sõltumata nende rahvusest ja kodakondsusest. Terviseprobleemide korral võid kasutada ka üleriigilist perearsti nõuandetelefoni 1220 (välismaalt helistades +372 634 6630). Telefoninõustamine on riigisiseste kõnede puhul helistajale esimese 5 minuti jooksul tasuta, edasi kohaliku kõne hinnaga ja mobiiltelefonilt helistades alates kõne algusest paketipõhise minutihinnaga.

Ravimeid saad osta apteekidest. Ravimite hinnasoodustuste kohta saad lisateavet oma arstilt ja Tervisekassast. 

Arstiabi ja ravikindlustuse kohta saab lisateavet EestiTervisekassast. 

Lingid:

Eesti haridussüsteem koosneb 4 tasemest: alusharidus, põhiharidus, keskharidus, kõrgharidus. Eesti haridusasutused kasutavad õppevormidena päeva-, õhtu-, osa- ja täiskoormusega, distants-, ekstern--,  kodu- ja individuaalõpet. 

Koolikohustuslik on laps, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saab seitsmeaastaseks. Õppimine on kohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17aastaseks saamiseni. Eestis on lubatud koolikohustust täita ka koduõppe vormis. 

Eestis elavate välisriikide kodanike ja kodakondsuseta isikute lapsed, välja arvatud välisriikide diplomaatide lapsed, kuuluvad samuti koolikohustuse alla. 

Eesti koolides toimub õppetöö enamikes põhikoolides ja gümnaasiumides eesti keeles, kuid on ka vene õppekeelega põhikoole ja gümnaasiume. Ülikoolides, rakenduskõrgkoolides ja kutseõppeasutustes on üldjuhul õppekeeleks eesti keel, kuid on ka inglise õppekeelega ülikoole. 

Põhiharidus 

Põhiharidust annavad põhikoolid, mis on tavaliselt ühendatud gümnaasiumiga. Põhikoolis on 9 klassi. 

Keskharidus 

Keskharidus jaguneb üld- ja kutsekeskhariduseks. 

Üldkeskhariduse annavad keskkoolid ja gümnaasiumid. Keskkool / gümnaasium algab 10. klassist ja lõpeb 12. klassiga. Üldkeskhariduse omandamine loob võimaluse jätkata õpinguid kõrghariduse või kutsehariduse omandamiseks. Kutsekeskharidus omandatakse põhihariduse või üldkeskhariduse baasil ning loob eeldused ja annab õiguse asuda tööle õpitud ametialal või jätkata õpinguid kõrghariduse saamiseks. 

Kõrgharidus 

Kõrgharidus jaguneb kaheks: rakenduslik  ja akadeemiline kõrgharidus. Rakenduslikku kõrgharidust annavad rakenduskõrgkoolid, akadeemilist kõrgharidust ülikoolid. Kõrgharidust pakuvad ka mõned kutseõppeasutused. Omandivormilt jagunevad kõrgharidust andvad õppeasutused riiklikeks, avalik-õiguslikeks ja eraõiguslikeks. Õppimine riiklikus rakenduskõrgkoolis või ülikoolis on üldjuhul õppemaksuta. Õppimine eraülikoolides ja -kõrgkoolides on tasuline. 

Akadeemilise kõrghariduse omandamisel on kolm astet: bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõpe. 

Lisateavet Eesti haridussüsteemi kohta saab Haridus- ja Teadusministeeriumist.

Lingid:

Eesti kultuuri- ja seltsielu on väga mitmekesine ja pikkade traditsioonidega, selle lahutamatuteks osadeks on teater, muusika, kino, kunst jne. Suvel toimub kõikjal Eestis vabaõhuetendusi ja -kontserte, populaarsed on laadad ja linnapäevad. Mitmed kultuuriüritused on muutunud traditsiooniks ning saanud tuntuks ka väljaspool Eestit, üks selliseid on kahtlemata iga aasta juuli teisel poolel aset leidev Viljandi pärimusmuusika festival. Eestis on lai valik muuseume ja kunstigaleriisid. Igas suuremas linnas on kino, kus linastuvad nii rahvusvahelised menukid kui Eesti filmid. Eestis on rohkelt kohvikuid, restorane, baare ja pubisid – siit võib leida peaaegu kõigi maailmajagude kööke. 

Kes soovib veeta aega looduses, võib minna matkama, jahile või kalale. Jahipidamiseks ja osadel juhtudel ka kalastamiseks on tarvilik eelnevalt hankida vastav luba.  Eestis on palju turismi- ja vaba aja keskusi, samuti majutus- ja vaba aja veetmise teenuseid pakkuvaid turismitalusid. Neis saab tegeleda ratsutamise, jalgrattasõidu, ujumise, jalgsi-, paadi-, kanuu- või  süstamatkamisega. Eestis on palju looduskaitsealasid, kuhu on rajatud õppe- ja matkarajad, puhke-, lõkke- ja telkimiskohad. Sageli pakutakse seal ka kogenud giidi juhtimisel matku  ajaloolistesse või looduskaunitesse paikadesse. 

Informatsiooni vaba aja veetmise kohta on võimalik saada kohaliku omavalitsuse kultuuri-, sotsiaal- või noorsootöötaja käest, turismiinfopunktidest ja internetist.

Lingid:

Abiellumisealiseks loetakse Eestis 18aastaseks saanut. Abielu saab sõlmida mehe ja naise vahel. 15–18aastane alaealine võib abielluda oma vanemate või eestkostja kirjalikul nõusolekul. Seejuures on oluline, et nõusoleku annaksid mõlemad vanemad, ka sel juhul, kui nad on näiteks lahutatud ja ei ela koos. Abielu sõlmimise eelduseks on abiellujate ühine soov. Abielu  saavad sõlmida lisaks kohalikule omavalitsusele ja vaimulikele ka notarid. Elektroonse abiellumisavalduse saate esitada e-rahvastikuregistris vaid kohalikule omavalitsusele. Abiellumiseks tuleb esitada ühine abieluavaldus, isikut tõendavad dokumendid, varem abielus olnud isik kas abielulahutuse tunnistuse, abielulahutuse kohtuotsuse, abikaasa surmatunnistuse või abielu kehtetuks tunnistamise kohtuotsuse; teise riigi elanik abiellumist takistavate asjaolude puudumise tõendi. Tasuda tuleb riigilõiv. Abielu saab sõlmida mitte varem kui ühe kuu ja mitte hiljem, kui kolme kuu möödumisel abiellujate esitatud avaldusest. Abiellunuile väljastatakse digitaalne tõend, soovi korral saab ka paberdokumendi. 

Kui oled välisriigi kodanik ja Sul ei ole Eesti elamisluba, tuleb esitada elukohajärgsest riigist välja antud tõend abielu sõlmimist takistavate asjaolude puudumise kohta. Nimetatud tõend tuleb legaliseerida või kinnitada apostilliga. Kui omad välismaalasena kehtivat Eesti elamisluba, ei ole täiendavaid dokumente esitada vaja. Kui dokumendi väljastanud riik on ühinenud välisriigi avalike dokumentide legaliseerimise nõude tühistamise Haagi konventsiooniga, tuleb dokument kinnitada apostilliga. Kui Eesti ja välisriigi vahel on sõlmitud õigusabileping, ei ole dokumendi täiendav kinnitamine vajalik. Kõik võõrkeelsed dokumendid peavad olema tõlgitud eesti keelde ja tõlge notariaalselt kinnitatud. Lisateavet dokumentide legaliseerimise ja apostilliga kinnitamise kohta saad Välisministeeriumist. 

Kui Sinu abielu on sõlmitud välismaal, tuleb abielu Eestis legaliseerida. Selleks tuleb välisriigis välja antud abielutunnistus selle maa vastavas ametkonnas legaliseerida või apostilliga kinnitada ja registreerida Eesti rahvastikuregistris. Lisateavet abiellumisprotseduuri kohta saad elukohajärgsest perekonnaseisuametist. 

Abielu saab lahutada perekonnaseisuasutuses, notari juures või kohtus., . Kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või tuleb lahendada lapsesse puutuv või on vaja ühisvara jagada või mõista välja elatis, lahutab abielu kohus. Sel juhul tuleb esitada hagi kohtusse. 

Lapse sünd registreeritakse vanema avalduse alusel esimese elukuu jooksul e-rahvastikuregistri või elukoha valla- või linnavalitsuses. Kohalik omavalitsus annab lapse sünni kohta välja sünnitunnistuse.. Sünni registreerimisel saab lapse elukohaks ema rahvastikuregistrisse kantud aadress. Välisriigis registreeritud sünni kandmiseks rahvastikuregistrisse esitatakse tõlgitud ja legaliseeritud või tunnistusega (apostille) kinnitatud dokumendid kohalikule omavalitsusele. Eestis  last topelt ei registreerita. 

Surm registreeritakse kohalikus omavalitsuses surnud isiku viimase elukoha või surmakoha järgi. Surma fakti tuvastamise ja isiku surnuks tunnistamise kohtuotsuse alusel, koostab kohalik omavalitsussurmaakti  kohtu asukoha järgi. Avaldus surmaakti koostamiseks tuleb esitada 3 päeva jooksul isiku surmapäevast või isiku leidmise päevast. Surmaakti koostamiseks võib avalduse esitada surnu abikaasa, sugulane, hõimlane, isik, kes elas koos surnud isikuga, politseinik või muu ametnik. 

Lisateavet abiellumise, lahutamise, sünni ja surma registreerimise kohta on võimalik saada kohalikest omavalitsustest

Lingid: