Elu- ja töötingimused: Eesti

Töö otsimist on otstarbekas alustada põhjalikust tutvumisest tööpakkumistega. Tööpakkumisi vahendavad Eesti Töötukassa oma portaalis ning maakondlikes osakondades ja büroodes, mitmed info- ja töövahendusportaalid, personaliotsinguga tegelevad ettevõtted. 

Tuntumad töövahendusportaalid on CV Keskus, CVOnline, EkspressJob, Avaliku teenistuse konkursiveeb jt. Portaalide aadressid leiad viidete alt.   

Töötukassa Tallinn ja Harjumaa-ja Ida-Virumaa osakonnas töötavad EURES nõustajad, kelle käest välisriikide kodanikud saavad infot vabadest töökohtadest Eestis ning teavet Eesti elu- ja töötingimuste kohta. Samuti nõustab EURES tööandjaid Eestist ja  teistest Euroopa Liidu (edaspidi EL) ja Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi EMP) riikidest sobivate töötajate leidmisel. EURES nõustajate kontaktandmed leiate EURES portaalist, töötukassa kodulehelt ja eures.ee lehelt 

Kõigis suuremates Eesti ülikoolides pakutakse karjääriteenuseid, et aidata  leida üliõpilastele töö- ja praktikakohti. 

Kõigis Eesti Töötukassa maakondlikes osakondades on avatud karjäärikeskused, kust saab teavet ja nõustamist hariduse, tööturu ja elukutsetega seotud teemade kohta.

Paljud Eesti tööandjad osalevad töötajate leidmiseks töömessidel. Korraldatakse üle – eestilisi online messe. Messidel vahendatakse tööpakkumisi nii Eestisse kui välisriikidesse, saab kuulata ettekandeid töötukassa teenustest, elu- ja töötingimustest teistes riikides, tasuta karjäärinõu, toimuvad töötoad ja arutelupaneelid ja palju muud. 

Lingid:

Üldjuhul tuleb tööle kandideerimisel tööandjale esitada CV ja kaaskiri, foto lisamine ei ole kohustuslik. Kui soovite lisada CV-le foto, võib see olla kas passipilt või lihtsalt portreepilt suurusega umbes 5x6 cm, mis tavaliselt pannakse  CV ülemisse paremasse nurka.  Foto valimisel mõelge, millist muljet te tööandjale jätta soovite. Mõnikord palutakse lisada motivatsioonikiri. 

CV 

CV koostatakse  A4 formaadis mõnes enamlevinud kirjašriftis (näiteks Times New Roman, Arial vmt) tähesuurusega 10–12 punkti. Soovitav on CV mahutada maksimaalselt kahele lehele. 

CV andmed: 

• ees- ja perekonnanimi 
• aadress 
• telefoninumber 
• e-posti aadress 
• haridus 
• täiendharidus 
• töökogemus 
• keeleoskus 
• muud oskused (arvutioskus, juhiload jt) 
• harrastused, huvid 
• Lisada võib ka soovitajad – see pole kohustuslik, kuid võib kandidaadi šansse suurendada). Palgasoov märgitakse CVsse juhul, kui seda on tööpakkumises küsitud. 

Suurematel ettevõtetel võib olla oma CV vorm, mille leiab konkreetse ettevõtte kodulehelt. 

Kaaskiri 

Kaaskiri peaks sisaldama vastuseid järgmistele küsimustele: 

• Mis on sinu eesmärgid uues töökohas? 
• Millised on sinu 3-5 head omadust, mida tulevasel tööandjal on oluline teada?
• Kuidas seod oma varasemad töökogemused pakutava ametikohaga? 
• Miks soovid just selles ettevõttes tööle asuda? 
• Miks oled parim kandidaat pakutavale ametikohale? 

Motivatsioonikiri

Motivatsioonikirja peamine ülesanne on anda vastus tööandja küsimusele: „Miks ma peaksin just selle inimese tööle võtma?“. Motivatsioonikiri annab võimaluse rõhutada aspekte, mis on CVs küll märgitud, kuid mida pead piisavalt oluliseks, et neid eraldi välja tuua. Motivatsioonikiri ei tohi olla liiga pikk, kindlasti mitte pikem kui üks A4 lehekülg. 

Töövestlus 
Jätad tööandjale hea mulje, kui oled enne vestlusele minekut ettevõtte kohta eelteavet kogunud: tutvu organisatsiooni kodulehega,  mida rohkem sa ettevõttest ja pakutavast ametikohast tead, seda parem võimalus on sul tööle saada. Valmistu vastama intervjuul esitatavatele küsimustele ning valmista ette küsimused, mida sooviksid küsida tööandjalt. Enne vestlusele minekut valmista ette dokumendid, mida võib vaja minna (CV, info ettevõtte kohta, haridust tõendavad dokumendid). Kui soovituste leht on CVst eraldi, võta see kindlasti kaasa. Mõnikord palutakse töövestluse raames teha üldteadmiste või kutsesobivuse test, et välja selgitada sinu sobivus vastavale tööle. Positiivne vastus ehk teade, et oled tööle saanud, antakse tavaliselt telefoni vahendusel. Negatiivsest tulemusest teatatakse üldjuhul kirjalikult e-posti või tavalise kirja teel. Lähemalt saad töövestluseks valmistumisest lugeda näiteks CV Keskuse ja CV-Online’i kodulehtedelt (vt viited). 

Lingid:

Määratlus

Eestis on tööpraktika ja praktika sünonüümid.

Eesti riikliku tööturuasutuse pakutav tööpraktika on tööturuteenuste ja -toetuste seaduse kohaselt töötule praktilise töökogemuse saamiseks tööandja juures osutatav tööturuteenus, mille eesmärk on täiendada töötu tööks vajalikke teadmisi ja oskusi.

Ülevaade

Teenuse osutamise põhimõtete kohaselt on tööpraktika vajadus põhjendatud, kui töötu oskused või teadmised vajavad täiendamist või kui ta vajab töö leidmiseks töökogemusi ning kui selliseid oskusi ja teadmisi on võimalik omandada lühiajalise tööpraktika käigus.

Tööandja ja Eesti Töötukassa sõlmivad Eesti Töötukassa toetatava tööpraktika korraldamiseks halduslepingu. Tööpraktika lepingud sõlmitakse kuni neljaks kuuks ja üksnes registreeritud töötuga. Töötasu ei maksta.

Osalemiskõlblikkus

Tööturuteenustele ja -toetustele on õigus:

1. tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel;
2. Eestis viibival Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikul;
3. Eestis viibival rahvusvahelise kaitse saajal või Eestis viibival varjupaigataotlejal välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud tingimustel.

Rakendamine

Eesti Töötukassa tööpraktikateenuse põhimõtted on kooskõlas kvaliteediraamistikus sätestatud tööpraktika üldise tavaga.

Elu- ja töötingimused

Eritingimused puuduvad.

Kust leida tööpakkumisi?

Tööpraktikaks sobivaid töökohti pakub tööotsijatele peamiselt Eesti Töötukassa. Töötu võib endale siiski ka ise töötukassa abiga praktikakoha otsida. Tööandjad võtavad oma ettevõttes tööpraktika pakkumiseks ühendust töötukassaga, et leida sobivad kandidaadid.

Eesti Töötukassa veebileht: https://www.tootukassa.ee

Rahastamine ja toetus

Eesti Töötukassa tööpraktikateenuse kasutajatel on õigus saada stipendiumi (3,84 eurot päevas) ning vajaduse korral sõidu- ja majutustoetust. Sõidu- ja majutustoetuse määr on 0,10 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 26 eurot päevas. Sõidu- ja majutustoetus arvestatakse tööpraktika toimumise koha ja töötu elukoha lühima kahekordse vahemaa alusel. Vahemaad alla 500 meetri ei arvestata.  Vanaduspensioniealisele teenusel osalejale stipendiumi ega sõidu- ja majutustoetust ei maksta. Töötud, kellel on õigus saada töötutoetust, saavad toetust ka tööpraktikateenuse kasutamise ajal.

Kus reklaamida tööpakkumisi?

Tööandjad saavad Eesti Töötukassaga otse ühendust võtta või kasutada töötukassa iseteenindusportaali.

Eesti Töötukassa veebileht: https://www.tootukassa.ee

Rahastamine ja toetus

Tööpraktikat pakkuvad tööandjad peavad tagama töötute juhendamise ja saavad juhendamise eest Eesti Töötukassalt juhendamistasu. Tööandjate kulud hüvitatakse tööpraktika päevade arvu järgi. Esimesel kuul on see hüvitis 42,48  eurot, vähenedes teisel kuul 31,86  euroni ning kolmandal ja neljandal kuul 21,24 euroni päevas.

Õigusraamistik

2006, aastal kiideti uue õppevormina heaks töökohapõhine õpe ja 2007. aastal võeti vastu kutseõppeasutuse seadus ning haridus- ja teadusministri määrus „Töökohapõhise õppe rakendamise kord”, mida uuendati ja kohandati 2013. aastal uue kutseõppeasutuse seadusega. Töökohapõhise õppe kavad täiendavad olemasolevaid koolipõhise õppe kavasid. Eestis on töökohapõhine õpe määratletud kui õpe, mille korral tööpraktika moodustab vähemalt kaks kolmandikku õppekava mahust (koolipõhises õppes on tööpraktika osakaal kuni 50% õppekava mahust ning pool praktikast toimub ettevõtetes).

Kavade kirjeldus

Töökohapõhise õppe kavad täiendavad olemasolevaid koolipõhise õppe kavasid. Eestis on töökohapõhine õpe määratletud kui õpe, mille korral tööpraktika moodustab vähemalt kaks kolmandikku õppekava mahust (koolipõhises õppes on tööpraktika osakaal kuni 50% õppekava mahust ning pool praktikast toimub ettevõtetes).

Töökohapõhise õppe määrust rakendatakse kutseõppeasutuse, õpilase ja praktikakohta pakkuva ettevõtte koostöös. Töökohapõhine õpe toimub kutseõppeasutustes ja ettevõtetes ning sellele lisandub õpilase iseseisev töö õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamiseks.

Praktikakavad tuginevad järgmistele põhimõtetele:

• kolmandiku õppekavast moodustab teooriaõpe ja kaks kolmandikku ettevõttes toimuv praktika;
• õpperühmad on väikesed;
• õppe ülesehitus põhineb kooli ja ettevõtte kokkuleppel ning ettevõte, kool ja praktikant sõlmivad kolmepoolse praktikalepingu, milles on kirjeldatud oodatavaid õpiväljundeid ja õppeprotsessi. Lepingule tuleb lisada eksperdihinnang, kas praktikakoht sobib eesmärkide saavutamiseks;
• praktikant sooritab õpingute lõpus kutse- või lõpueksami;
• kool peab enne praktikalepingu sõlmimist praktikakohta hindama. Sellega tagatakse, et praktikakoht täidab õppekava eesmärgid ning kindlustab praktikandi ohutuse ja tervise. Kutseõppeasutuse hindamise tulemus põhineb eksperdihinnangul, mis lisatakse kooli, praktikandi ja praktikakoha vahel sõlmitud kolmepoolsele lepingule. Kutseõppeasutus ei tohi praktikat läbi viia, kui eksperdihinnang on negatiivne;
• praktikandil on kaks juhendajat, üks kooli ja teine praktikakohta pakkuva ettevõtte poolt.

Eestis toimub kutseõpe peamiselt eesti keeles. Mõnes kutseõppeasutuses kasutatakse õppekeelena ka vene keelt. 

Kutseharidus: :  https://www.hm.ee/kutse-ja-taiskasvanuharidus/kutseharidus

Kutsesüsteem:  https://www.kutsekoda.ee

Osalemiskõlblikkus

Kõik EMP kodanikud saavad esitada õppeavalduse. Kogu teave kavade nõuete kohta on koolide veebilehtedel.

Tööpraktikat ei võimaldata ametite puhul, millel tööle asumine eeldab seadusega või seaduse alusel määratud kvalifikatsiooni omamist ja/või erialasele ettevalmistusele esitatud nõuete täitmist ja kui kliendil puudub eelnevalt nõutud pädevus (Eestis reguleeritud kutsed).

Elu- ja töötingimused

Eritingimused puuduvad.

Kust leida tööpakkumisi?

Kõik õppeprogrammid ja koolide loetelu on veebilehel  https://www.worldskillsestonia.ee/oppimisvoimalused

Koolide veebilehed ja kutseõppeasutuste loetelu: https://www.hm.ee/kutse-ja-taiskasvanuharidus/kutseharidus 

Rahastamine ja toetus

Rahastamine ei ole kättesaadav.

Tugiteave: https://www.hm.ee/kutse-ja-taiskasvanuharidus/kutseharidus

Kus reklaamida tööpakkumisi?

Praegu saavad kohalikud ettevõtjad suhelda otse kutseõppeasutustega.

Rahastamine ja toetus

Rahastamine ei ole kättesaadav.

Kaupade vaba liikumine on üks siseturu aluseid.

Üks ELi aluslepingutes sätestatud põhimõte on kaotada ELis riiklikud tõkked kaupade vabale liikumisele. Traditsiooniliselt protektsionistlikust lähtepunktist eemaldudes on ELi riigid pidevalt kaotanud piiranguid ühisturu ehk siseturu loomiseks. Kohustus luua piirideta Euroopa kaubanduspiirkond on toonud kaasa suurema jõukuse ja uute töökohtade loomise ning ülemaailmselt kindlustanud ELi rolli maailmakaubanduse osalisena Ameerika Ühendriikide ja Jaapani kõrval.

Vaatamata Euroopa kohustusele kaotada kõik sisemised kaubandustõkked ei ole ühtlustatud kõiki majandussektoreid. Euroopa Liit otsustas reguleerida Euroopa tasandil sektoreid, mis võivad olla Euroopa kodanikele suurema riskiga – näiteks ravimid ja ehitustooted. Enamikule (väiksema riskiga) toodetele kohaldatakse nn vastastikuse tunnustamise põhimõtet, mis tähendab, et sisuliselt võib ühes liikmesriigis seaduslikult toodetud või turustatud toode vabalt ELi siseturul liikuda ja sellega saab vabalt kaubelda.

Kaupade vaba liikumise piirangud

ELi lepinguga antakse liikmesriikidele õigus kehtestada kaupade vaba liikumise piirangud, kui on olemas konkreetne ühine huvi, näiteks keskkonna, kodanike tervise või avaliku korra kaitsmine, kui nimetada vaid mõnda. Näiteks tähendab see, et kui liikmesriigi ametiasutused peavad toote importi potentsiaalselt ohtlikuks rahvatervisele, avalikule kõlblusele või avalikule korrale, võivad nad keelata toote sisenemise oma turule või piirata selle juurdepääsu. Sellised näited on muu hulgas geneetiliselt muundatud toit ja teatud energiajoogid.

Kuigi üldiselt puuduvad piirangud teisest liikmesriigist isiklikuks tarbeks ostetud kaupade suhtes, kehtivad teatud tootekategooriatele (nt alkohol ja tubakas) mitmed Euroopa piiranguid.

Kapitali vaba liikumine

Teine oluline siseturu toimimise tingimus on kapitali vaba liikumine. See on üks neljast liidu õigusaktidega tagatud põhivabadusest ja moodustab Euroopa finantsturgude integratsiooni aluse. Euroopa kodanikud saavad nüüd hallata ja investeerida oma raha igas ELi liikmesriigis.

Kapitaliturgude liberaliseerimine tähistas otsustavat punkti ELi majandus- ja rahandusintegratsiooni protsessis. See oli esimene samm Euroopa majandus- ja rahaliidu (EMU) ning ühisraha euro loomise suunas.

Eelised

Kapitali vaba liikumise põhimõte mitte ainult ei suurenda liidu finantsturgude tõhusust, vaid sellega kaasneb ka mitmeid eeliseid ELi kodanikele. Füüsilised isikud võivad teha mitmesuguseid finantstehinguid ELis ilma suurte piiranguteta. Näiteks saavad inimesed väheste piirangutega

1. hõlpsasti avada pangakonto,
2. osta aktsiad,
3. investeerida või
4. osta kinnisvara

teises liikmesriigis. ELi ettevõtted võivad investeerida teistesse Euroopa ettevõtetesse, neid omada ja juhtida.

Erandid

Selle põhimõtte korral kohaldatakse teatud erandeid nii liikmesriikides kui ka seoses kolmandate riikidega. Need erandid on peamiselt seotud maksustamise, usaldatavusnõuete täitmise järelevalve, avaliku korra kaalutluste, rahapesu ning ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames kokku lepitud finantssanktsioonidega.

Euroopa Komisjon jätkab finantsteenuste vabaturu väljakujundamise tööd, rakendades uusi finantsintegratsiooni strateegiaid, et muuta kodanike ja ettevõtete jaoks oma raha haldamine ELis veel lihtsamaks.

Elukoht – korter või maja – tuleb Eestis üürida või osta. Üürida võib nii möbleeritud kui mööblita kinnisvara, nii otse omanikult kui  kinnisvarafirmade vahendusel. Alati võib elukoha leidmisel kasutada sõprade ja tuttavate abi. Samuti võib elukoha leidmisel või  soovitamisel aidata tööandja. Peamiselt maapiirkondades kaasneb mõnikord tööga ka elamispind, levinud on see näiteks maapiirkondade koolidesse õpetajate leidmisel, samuti põllumajanduslike töökohtade puhul. Kinnisvara üüri- ja ostuhinnad on Eestis piirkondade lõikes küllalt varieeruvad. Kõrgeimad on hinnad Harjumaal (eeskätt Tallinnas), madalamad väljaspool keskusi, väiksemates linnades ja maapiirkondades. Kinnisvara ostuhinnad Harjumaal (Tallinnas) küündivad keskmiselt 2000 – 4000 euroni ruutmeetri eest. Üürikorterite hinnad Harjumaal (Tallinnas) kõiguvad vahemikus 300 - 2000 eurot kuus, sõltuvalt asukohast, korteri seisukorrast ning tubade arvust. Üldjuhul lisanduvad rendihinnale kommunaalmaksud. Kindlasti tuleb arvestada vähemalt ühe kuu rendi suuruse ettemaksuga, tagatisrahaga ning kinnisvarafirma abi kasutades ka vahendustasuga (ühe kuu rendisumma). 

Kohad, kust kinnisvarapakkumisi leida.

Kinnisvaramaaklerid

Kinnisvaramaaklerite kaudu leiad kõige professionaalsemal viisil endale elamispinna, kuid tänu vahendustasule on see ühtlasi ka kõige kallim viis. Kuna kinnisvaratehingu, eriti ostu puhul, on tegemist suurte summadega, on hea eelnevalt kontrollida firma tausta ning kaasata usaldusväärne maakler. 

Internet 

Internetist leiad kinnisvaraportaale kus saad tutvuda kinnisvaraturu ülevaatega, kinnisvara müügiandmebaasidega, korterite ostu, müügi ja rentimise võimalustega. 

Erinevad sotsiaalmeedia grupid.

Eeskätt üürikinnisvara otsinguil tasub liituda vastavate sotsiaalmeedia gruppidega (nt Facebookis Korterite üürimine maaklerita), kust leiab sageli üüripindade pakkumisi otse omanikult, ilma maaklerfirma vahendustasuta. 

Lingid:

Eestis on koolikohustuslik laps, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saab 7aastaseks. Vanemate soovil võib esimesse klassi vastu võtta lapse, kes on jooksva aasta 30. aprilliks saanud 6aastaseks. Õppeperioodi pikkus on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat), koolivaheaegu on viis. 

Eestis elavate välisriikide kodanike ja kodakondsuseta isikute lapsed, v.a välisriikide esindajate lapsed, on koolikohustuslikud. Koolikohustust võib edasi lükata lapse tervisliku seisundi tõttu ning täita ka kodus õppides. Ühtki õpilast ei vabastata koolikohustuse täitmisest tema puude või väheste võimete tõttu. Põhihariduse omandamist  võimaldatakse sõltuvalt erivajadustest ja võimetest ka lihtsustatud õppekava alusel. 

Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni (9 klassi) või 17aastaseks saamiseni. Eesti haridussüsteemis on võimalik valida õpikohta õppekeele järgi. Üldhariduskoolides õpetatakse enamasti eesti või vene keeles, samas on ka neid koole, kus osa aineid õpetatakse inglise, saksa, või  rootsi keeles. Kooli valik on vaba seni, kui soovitud koolis on vabu kohti. Kõigil Eesti üldhariduskoolidel on oma teeninduspiirkonnad, mis tähendab, et kohalik omavalitsus võimaldab kõigile piirkonnas elavatele lastele koolikohad. Probleeme võib tekkida lapse panemisel teise piirkonna kooli juhul, kui kooli teeninduspiirkonnas on rohkem  lapsi, kui kool suudab vastu võtta (näiteks on teeninduspiirkonnaks terve linn). Teise piirkonna kooli saab minna juhul, kui selles on vabu kohti. 

Kooli valimiseks saab  lisateavet internetist koolide kodulehtedelt, infomaterjalidest, kohalikest omavalitsustest ning Eesti Haridus-ja Teadusministeeriumist.

Lingid:

Isikute vaba liikumise põhimõtte rakendamine, mis on üks Euroopa ühendamise alustest, tähendab mitme praktilise eeskirja kasutuselevõttu, tagamaks, et kodanikud saavad vabalt ja hõlpsalt reisida kõikidesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Euroopa Liidus on oma autoga reisimine muutunud palju lihtsamaks. Euroopa Komisjon on kehtestanud mitmeid ühiseeskirju, mis reguleerivad juhilubade vastastikust tunnustamist, autokindlustuse kehtivust ja võimalust registreerida oma auto asukohariigis.

Teie juhiluba Euroopa Liidus

EL on kehtestanud ühtlustatud juhiloavormi ja täiendavad miinimumnõuded juhiloa saamiseks. See peaks aitama hoida ohtlikke juhte eemal Euroopa teedest olenemata sellest, kus nad sooritavad oma sõidueksamit.

Alates 19. jaanuarist 2013 on kõik ELi riikide poolt väljaantud juhiload sarnase välimusega. Load trükitakse krediitkaardi suuruse ja kujuga plastkaardile.

On kehtestatud mootorrataste ja sõiduautode juhiluba käsitleva dokumendi ühtlustatud halduskehtivuse periood, mis on 10–15 aastat. See võimaldab ametiasutustel juhilube regulaarselt ajakohastada uute turvaelementidega, mis muudab nende võltsimise või rikkumise keerulisemaks – nii on juhtimisõiguseta või juhiloata jäänud juhtidel raskem oma riigi või muid ELi ametiasutusi petta.

Uus Euroopa juhiluba kaitseb ka haavatavaid liiklejaid, rakendades järkjärgulist juurdepääsu mootorrataste ja muude kaherattaliste mootorsõidukite juhtimisõigusele. Järkjärgulise juurdepääsu süsteem tähendab, et sõitjatel peab olema kogemus väiksema võimsusega rattaga, enne kui nad hakkavad sõitma suurema võimsusega masinaga. Mopeedid moodustavad ka eraldi kategooria (AM).

Te peate taotlema juhiluba riigis, kus te tavaliselt või regulaarselt elate. Üldjuhul on see riik, kus te elate vähemalt 185 päeva igal kalendriaastal isiklike või tööalaste sidemete tõttu.

Kui teil on isiklikud/tööalased sidemed kahes või enamas ELi riigis, on teie alaline elukoht see koht, kus teil on isiklikud sidemed, tingimusel et pöördute sinna korrapäraselt tagasi. Te ei pea seda viimast tingimust täitma, kui elate ELi riigis, kus täidate mingit ülesannet kindlaksmääratud aja jooksul.

Kui te kolite teise ELi riiki selleks, et minna õppima kolledžisse või ülikooli, ei muutu teie alaline elukoht. Siiski saate taotleda juhiluba oma asukohariigis, kui suudate tõendada, et olete seal õppinud vähemalt 6 kuud.

Auto registreerimine asukohariigis

Kui kolite alaliselt teise ELi riiki ja võtate auto kaasa, peaksite oma auto registreerima ning tasuma autoga seotud maksud uues elukohariigis.

Sõidukite registreerimise ja nendega seotud maksude kohta puuduvad ühised ELi eeskirjad. Mõnes riigis kehtivad sõiduki registreerimise maksuvabastuse eeskirjad, kui sõiduk viiakse püsivalt ühest riigist teise.

Maksuvabastuse saamiseks peate kontrollima kohaldatavaid tähtaegu ja tingimusi riigis, kuhu soovite kolida.

Tutvuge riiklike ametiasutuste täpsete eeskirjade ja tähtaegadega siin: https://europa.eu/youreurope/citizens/vehicles/registration/registration-abroad/index_et.htm.

Autokindlustus

ELi kodanikud saavad kindlustada oma auto igas ELi riigis, kui valitud kindlustusseltsil on asukohariigi ametiasutuse litsents asjakohaste kindlustuspoliiside väljastamiseks. Teises liikmesriigis asutatud ettevõttel on õigus müüa kohustuslikku tsiviilvastutuskindlustust ainult siis, kui on täidetud teatud tingimused. Kindlustus kehtib kogu liidus, olenemata sellest, kus õnnetus juhtus.

Maksustamine

Mootorsõidukite käibemaks tasutakse tavaliselt riigis, kust auto ostetakse, kuigi teatud tingimustel tasutakse käibemaks sihtriigis.

Lisateave reeglite kohta, mida kohaldatakse juhul, kui sõiduk on soetatud ühes ELi liikmesriigis ja seda kavatsetakse registreerida teises ELi liikmesriigis, on järgmisel lingil: https://europa.eu/youreurope/citizens/vehicles/registration/taxes-abroad/index_et.htm.

Euroopa Liidu kodanikul on õigus Eestis töötada kolme kuu jooksul alates riiki sisenemisest, samuti juhul, kui on vormistatud elamisõigus (tööluba ei ole vaja). EL kodaniku perekonnaliige võib Eestis töötada ainult juhul, kui talle on antud elamisõigus (tööluba ei ole vaja). EL kodaniku ja tema perekonnaliikme Eestis elamise seaduslikuks aluseks on elamisõigus, mis võib olla tähtajaline või alaline. Perekonnaliige tohib koos EL kodanikuga kehtiva reisidokumendi alusel Eestis viibida kuni kolm kuud. Selle aja jooksul tuleb esitada tähtajalise elamisõiguse taotlus. 

Tähtajalise elamisõiguse saamiseks peab EL kodanik registreerima oma elukoha elukohajärgses kohaliku omavalitsuse asutuses hiljemalt kolme kuu möödumisel Eestisse sisenemise päevast arvates. Tähtajaline elamisõigus omandatakse kuni viieks aastaks. Tähtajaline elamisõigus pikeneb automaatselt 5 aastaks, kui Teie elukoht on jätkuvalt Eestis registreeritud. Ühe kuu jooksul pärast tähtajalise elamisõiguse omandamist peab EL kodanik isiklikult pöörduma Politsei- ja Piirivalveameti teenindusbüroosse, et taotleda tähtajalist elamisõigust tõendav isikutunnistus ID-kaart. Isikutunnistuse kehtivusaja lõppedes tuleb taotleda uus isikutunnistus. 

EL kodanikul on õigus alalisele elamisõigusele, kui ta on tähtajalise elamisõiguse alusel elanud Eestis püsivalt viis aastat järjest. Välismaalase püsiv Eestis elamine on välismaalase Eestis viibimine Eesti elamisloa või elamisõiguse alusel. Eestis alalise elamisõigusega EL kodaniku vastsündinud lapsel on õigus alalisele elamisõigusele. Alalise elamisõiguse registreerimiseks peab EL kodanik pöörduma Politsei- ja Piirivalveameti teenindusse Elamisloa, elamisõiguse ja lühiajalise töötamise registreerimise taotlusi saab esitada Politsei ja Piirivalveameti Tammsaare (Tallinn), Pinna (Tallinn), Tartu, Pärnu, Narva ja Jõhvi teenindussaalides või digikeskkonnas iseteeninduses.

Elamislubade andmist kolmandate riikide kodanikele ja määratlemata kodakondsusega isikutele reguleerib välismaalaste seadus.  Elamisluba võib olla tähtajaline või pikaajaline.

Elamisluba taotlev välismaalane kuulub Eestisse sisserändavate välismaalaste piirarvu alla, mis ei tohi ületada aastas 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast.

Lisateavet elamisõiguse ja elamislubade kohta Eestis saad Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt.

Lingid:

Enne Eestisse sõitmist:

• tutvu Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel elamisõiguse ja elamislubadega  seonduvaga; 
• saamaks informatsiooni elu- ja töötingimuste kohta Eestis võta ühendust EURES nõustajatega;
• leia elukoht; 
• tutvu oma sotsiaalkindlustuse alaste õigustega Sotsiaalkindlustusameti kodulehel;
• sõlmi täielik isikukindlustuse leping, mis hõlmab ka õnnetusjuhtumi- ja ravikindlustust; 
• kui oled oma koduriigis ravikindlustatud, taotle endale Euroopa ravikindlustuskaart või selle asendussertifikaat kodukohariigi vastavast asutusest. See annab Sulle õiguse saada Eestis ajutise viibimise ajal arstiabi. 

Pärast Eestisse jõudmist:

• registreeri oma elukoht kolme kuu jooksul elukohajärgses kohalikus omavalitsuses ning taotle Politsei- ja Piirivalveametist ID kaart; 
• kui lähed tööle, sõlmi võimalikult üksikasjalik tööleping. Kontrolli kõiki üksikasju. 

Lingid:

Töö ja tööhõive kvaliteet – oluline küsimus, millel on tugev majanduslik ja humanitaarmõju

Head töötingimused on olulised Euroopa töötajate heaolu tagamiseks. Need

• aitavad kaasa eurooplaste füüsilisele ja psühholoogilisele heaolule ning
• edendavad ELi majanduslikku suutlikkust.

Humanitaarsest seisukohast on töökeskkonna kvaliteedil tugev mõju Euroopa töötajate üldisele rahulolule tööga ja eluga.

Majanduslikust seisukohast on kvaliteetsed töötingimused majanduskasvu liikumapanev jõud ja Euroopa Liidu konkurentsivõime alus. Tööga rahulolu kõrge tase on oluline tegur ELi majanduse suure tootlikkuse saavutamiseks.

Seepärast on Euroopa Liidu jaoks oluline edendada kestliku ja meeldiva töökeskkonna loomist ning säilitamist, mis edendab Euroopa töötajate tervist ja heaolu ning loob hea tasakaalu töö- ja töövälise aja vahel.

Töötingimuste parandamine Euroopas: Euroopa Liidu oluline eesmärk

ELi prioriteet on Euroopa kodanikele soodsate töötingimuste tagamine. Seetõttu teeb Euroopa Liit koostööd liikmesriikide valitsustega, et tagada meeldiv ja turvaline töökeskkond. Liikmesriikidele toetatakse järgmisega:

• kogemuste vahetamine eri riikide vahel ja ühismeetmed;
• töötingimusi ning töötervishoidu ja tööohutust käsitlevate miinimumnõuete kehtestamine, mida kohaldatakse kogu Euroopa Liidus.

Töö ja tööhõive kvaliteedi kriteeriumid

Kestlike töötingimuste saavutamiseks on oluline määrata soodsa töökeskkonna peamised omadused ja seega töötingimuste kvaliteedi kriteeriumid.

Dublinis asuv Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutus (Eurofound) on ELi asutus, mis pakub nimetuse kohaselt teavet, nõu ning eksperditeadmisi elu- ja töötingimuste kohta. Asutus on kehtestanud mitu töökoha ja tööhõive kvaliteedi kriteeriumi, muu hulgas järgmised:

• tervis ja heaolu töökohal – see on oluline kriteerium, sest head töötingimused eeldavad töökohal terviseprobleemide ennetamist, riskide vähendamist ja töökorralduse parandamist;
• töö- ja töövälise elu ühitamine – kodanikele tuleks anda võimalus leida tasakaal töö- ja vaba aja vahel;
• oskuste arendamine – kvaliteetne töö on selline, mis pakub koolitus-, arengu- ja karjäärivõimalusi.

Eurofoundi tegevus aitab kaasa paremate elu- ja töötingimuste kavandamisele ning kujundamisele Euroopas.

Töötervishoid ja tööohutus

Euroopa Komisjon on võtnud mitmesuguseid meetmeid tervisliku töökeskkonna edendamiseks ELi liikmesriikides. Muu hulgas töötas Euroopa Komisjon välja ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse strateegia aastateks 2021–2027. Strateegia on välja töötatud riiklike ametiasutuste, sotsiaalpartnerite ja vabaühenduste abiga. Selles käsitletakse töötajate kaitse muutuvaid vajadusi, mis tulenevad digi- ja rohepöördest, uutest töövormidest ja COVID-19 pandeemiast. Samas käsitletakse raamistikus jätkuvalt traditsioonilisi tööohutuse ja töötervishoiu riske, näiteks tööõnnetuste või ohtlike kemikaalidega kokkupuute riske.

Ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse poliitika eesmärk on ELi töötajate pikaajalise heaolu parendamine. Selles võetakse arvesse töötingimuste füüsilist, moraalset ja sotsiaalset mõõdet ning uusi probleeme seoses Euroopa Liidu laienemisega Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse. ELi töötervishoiu ja tööohutuse standardite kasutuselevõtt on aidanud oluliselt parandada töötajate olukorda nendes riikides.

Töötingimuste parandamine ühiste miinimumnõuete kehtestamisega kõikidele ELi riikidele

Elu- ja töötingimuste parandamine ELi liikmesriikides sõltub suurel määral ühiste tööstandardite kehtestamisest. ELi tööõiguse ja -eeskirjadega on kehtestatud kestliku töökeskkonna miinimumnõuded ja neid kohaldatakse nüüd kõigis liikmesriikides. Nende standardite täiustamine on suurendanud töötajate õigusi ja see on üks ELi sotsiaalpoliitika peamisi saavutusi.

Diplomite läbipaistvuse ja vastastikuse tunnustamise tähtsus töötajate vaba liikumise olulise täiendusena

Kvalifikatsiooni ja pädevuse tunnustamisel võib olla oluline roll, kui tehakse otsus teise ELi liikmesriiki tööle asumise kohta. Seetõttu on vaja välja töötada Euroopa süsteem, mis tagaks kutseoskuste vastastikuse tunnustamise eri liikmesriikides. Ainult selline süsteem tagab, et kutsekvalifikatsioonide tunnustamise puudumine ei muutuks takistuseks töötajate liikuvusele ELis.

Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise peamised põhimõtted ELis

Põhimõtteliselt peaks iga ELi kodanik saama oma kutsealal vabalt tegutseda mis tahes liikmesriigis. Kahjuks takistavad selle põhimõtte praktilist rakendamist sageli teatud kutsealade omandamise riiklikud nõuded asukohariigis.

Nende erinevuste ületamiseks on EL loonud kutsekvalifikatsioonide tunnustamise süsteemi. Selle süsteemi tingimustes tehakse vahet õiguslikult reguleeritud kutsealadel (kutsealad, mille jaoks nõutakse seadusega teatud kvalifikatsioone) ja kutsealadel, mis ei ole asukoha liikmesriigis õiguslikult reguleeritud.

Kvalifikatsioonide läbipaistvuse suurendamine Euroopas

Euroopa Liit on võtnud järgmisi olulisi meetmeid kvalifikatsioonide läbipaistvuse saavutamiseks Euroopas.

• Suurem koostöö kutsehariduse valdkonnas, mille eesmärk on ühendada kõik tunnistuste ja diplomite läbipaistvuse vahendid üheks kasutajasõbralikuks vahendiks. See hõlmab näiteks Euroopa CV-d või Europassi koolitusi.
• On välja töötatud konkreetsed meetmed kutsehariduse tunnustamise ja kvaliteedi valdkonnas.

ELi haridus- ja koolitussüsteemide erinevuste ületamine

ELi liikmesriikide haridus- ja koolitussüsteemides on endiselt olulisi erinevusi. Viimased ELi laienemised ja eri haridustraditsioonid on veelgi suurendanud seda mitmekesisust. Seetõttu on vaja kehtestada ühised eeskirjad, et tagada pädevuste tunnustamine.

Riiklike kvalifikatsioonistandardite, haridusmeetodite ja koolitusstruktuuride mitmekesisuse ületamiseks on Euroopa Komisjon esitanud mitu vahendit, et tagada kvalifikatsioonide suurem läbipaistvus ja tunnustamine nii akadeemilistel kui ka kutselistel eesmärkidel.

1. Euroopa kvalifikatsiooniraamistik

Euroopa kvalifikatsiooniraamistik on Euroopa Komisjoni põhiprioriteet kutseoskuste tunnustamise protsessis. Raamistiku peamine eesmärk on luua seoseid erinevate riiklike kvalifikatsioonisüsteemide vahel ning tagada diplomite sujuv ülekandmine ja tunnustamine.

2. Riiklikud akadeemilise tunnustamise infokeskused (NARIC)

Euroopa Komisjoni algatusel loodi 1984. aastal riiklike akadeemilise tunnustamise infokeskuste võrgustik. NARICist saab nõu välismaal õppimise perioodide akadeemilise tunnustamise kohta. Kõikides ELi liikmesriikides ja Euroopa Majanduspiirkonna riikides asuvatel NARICitel on oluline roll kvalifikatsioonide tunnustamisel ELis.

3. Euroopa ainepunktisüsteem (ECTS)

Euroopa ainepunktisüsteemi eesmärk on hõlbustada välismaal õppimise perioodide tunnustamist. 1989. aastal kasutusele võetud programm kirjeldab haridusprogrammi ja lisab selle komponentidele ainepunkte. See on oluline täiendus kõrgelt tunnustatud üliõpilaste liikuvusprogrammile Erasmus.

4. Europass

Europass on kutseoskuste läbipaistvuse tagamise vahend. See koosneb järgmisest viiest standarditud dokumendist:

• CV (Curriculum Vitae),
• kaaskiri,
• kutsetunnistuse lisad,
• akadeemilised õiendid ning
• Europassi liikuvuse dokument.

Europassi süsteem muudab oskused ja kvalifikatsioonid Euroopa eri piirkondades selgelt ja hõlpsasti mõistetavaks. Igas Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riigis on loodud riiklikud Europassi keskused, mis on peamised kontaktpunktid inimestele, kes otsivad teavet Europassi süsteemi kohta.

Eestis võib töötada 18aastaseks saanud teovõimeline või piiratud teovõimega isik. 

Riigiametnike ja kohaliku omavalitsuse ametnike teenistussuhteid reguleerib avaliku teenistuse seadus. Vastavalt sellele võib ametnikuna tööle võtta 18aastaseks saanud vähemalt keskharidusega teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega ette nähtud ulatuses. Kõrgema või vanemametniku ametikohale või riigiteenistusse võib nimetada 21-aastaseks saanud isiku. 
Ametisse võib nimetada ka EL liikmesriigi kodaniku, kes vastab seadusega ja seaduse alusel kehtestatud nõuetele. Juhul, kui asutuses teostatakse avalikku võimu ja kaitstakse avalikku huvi, võib ametisse nimetada ainult Eesti kodaniku. 

Välismaalaste Eestis töötamise õiguslikud alused on sätestatud välismaalaste seaduses. Eestis alaliselt elavatel välisriigi kodanikel ja kodakondsuseta isikutel on Eesti kodanikuga võrdsed tööalased õigused. 

Tööandja võib olla nii teovõimeline kui ka piiratud teovõimega füüsiline isik kui ka õigusvõimeline juriidiline isik. Valdavalt sõlmitakse töötajatega kirjalik tööleping. Tööleping võib olla tähtajatu või tähtajaline. Vaikimisi eeldatakse tähtajatu töölepingu sõlmimist. Tähtajaline tööleping sõlmitakse juhul, kui töö on ajutise tähtajalise iseloomuga, eelkõige töömahu ajutisel suurenemisel või hooajatöö tegemisel. Tähtajalise töölepingu võib üldjuhul sõlmida kuni viieks aastaks. 

Hooajatöö on hooajast sõltuv tegevus, mis on loetletud Vabariigi Valitsuse seaduses: kalapüük ja vesiviljelus; metsamajandus ja metsavarumine; taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad; majutusteenused; toidu ja joogi serveerimine; toiduainete tootmine; alkoholivabade jookide tootmine.

• ELi, EFTA kodanikud ei vaja hooajatöö jaoks eraldi registreerimist. Nad võivad töötada Eestis ilma tähtajalist elamisõigust registreerimata kuni 3 kuud samadel tingimustel kui Eesti kodanikud.
• Kolmandate riikide kodanikud, kes viibivad ajutiselt Eestis (nt viisa või viisavabaduse režiimi alusel), võivad  lühiajalise töötamise hooajatööks  registreerida kuni 270 päevaks aasta jooksul. Sellise töö võimaldamiseks peab tööandja registreerima välismaalase lühiajalise töötamise Politsei- ja Piirivalveametis ning välismaalasel peab olema Eestis viibimiseks õiguslik alus. Tööandja on kohustatud sõlmima välismaalasega tähtajalise töölepingu või tegema siduva tööpakkumise enne registreerimist. Töötaja registreerimiseks vajalik üksikasjalik teave ja dokumendid on Politsei- ja Piirivalveameti veebilehel.

Lühiajaline töötamine 

Eestis võib lühiajaliselt töötada välismaalane, kes viibib seaduslikult ajutiselt Eestis (näiteks viisa või viisavabaduse alusel) ja kelle töötamine on enne tööle asumist registreerud Politsei- ja Piirivalveametis.

Lühiajalise töötamise saab registreerida kuni 365 päevaks 455-päevase perioodi jooksul. Lühiajalise töötamise registreerimine on võimalik pikemaks perioodiks, kui tegemist on õpetaja, õppejõuna töötamisega, teadusliku tegevusega, tippspetsialistina või iduettevõttes töötamisega. Lühiajalise töötamise hooajatööks saab registreerida kuni 270 päevaks aasta jooksul.

Lisateavet töötamise ja töötamise tingimuste kohta saab Tööinspektsioonist ja portaalist Tööelu.

Lingid:

Eestis on töölepingu alusel töötamine reguleeritud töölepingu seaduse ja võlaõigusseadusega. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Vastavalt seadusele sõlmivad tööandja ja töötaja omavahel reeglina kirjaliku töölepingu. 

Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed: 

• poolte andmed (nimi, isikukood või registrinumber, elu- või asukoht); 
• töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg; 
• tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestvus ja tähtajalise lepingu sõlmimise põhjuse; 
• ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg; 
• tööülesannete kirjeldus; 
• töö tegemise koht või piirkond; 
• palgatingimused (töö eest makstav tasu, mis on kokku lepitud (töötasu), lisatasud, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutmise aeg ( palgapäev), tööandja makstavad ja kinnipeetud maksud ja maksed); 
• muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; 
• tööaeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid; 
• töötaja puhkuse kestvus; 
• viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteavitamise tähtajale; 
• tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele; 
• viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. 

Tööleping sõlmitakse kahes eksemplaris, millest üks jääb töötajale, teine tööandjale. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. 

Töölepingu tingimuste muutmine vormistatakse kirjalikult töölepingus. Töötaja ja tööandja vahel tekkinud vaidluste juhul võivad mõlemad pooled pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse. 

Lisateavet töölepingu tingimuste kohta (katseaja kestvusest, tööandja ja töötaja kohustustest, töölepingu peatumisest või lõpetamise tingimustest) saab Tööinspektsioonist ja portaalist Tööelu

Lingid:

Erikategooria töötajatele on seadusega ette nähtud soodustused ja erisused. Erikategooria töötajate hulka kuuluvad näiteks alaealised, naised ja puuetega inimesed. Omad reeglid on seatud ka välismaalaste Eestis töötamisele. 

Naiste töötamisega seotud erisused. Soodustused kehtivad lapseootel või alla kolmeaastast või puudega last kasvatavatele naistele. Nimetatud tingimustele vastavaid naisi võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul. Rasedat, alla 16aastast või puudega last kasvatavat naist ei tohi saata tööle teise paikkonda. Tööandja ei või koondada rasedat naist, naist, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust või inimest, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust, välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel või tööandja pankroti väljakuulutamisel kui tööandja tegevus lõpeb. Keelatud on tööle võtta ja rakendada naisi rasketel ja tervist kahjustavatel töödel ning allmaatöödel. Rasedatele või rinnaga toitvatele naistele peab tööandja looma sobivad töö- ja olmetingimused. Rasedal naisel on õigus nõuda tööandjalt arsti vormistatud haiguslehe alusel ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd, kui töötaja terviseseisund ei võimalda töölepingus ettenähtud tööülesandeid täita kokkulepitud tingimustel. Tööandja on kohustatud andma rasedale arsti otsuses näidatud ajal vaba aega sünnituseelseks läbivaatuseks, see aeg arvestatakse tööaja hulka. Ületunnitöö tegemist ei saa nõuda rasedalt ja töötajalt, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele. 

Alaealiste töötamisega seotud erisused. Tööandja ei tohi alaealist tööle võtta ega rakendada tööl, mis ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid; ohustab alaealiste kõlblust; sisaldab õnnetusohte, mille puhul võib eeldada, et alaealine ei suuda neid õigel ajal märgata ega vältida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu; ohustab alaealiste tervist või töölaadi. Alaealisega töölepingu sõlmimiseks on nõutav alaealise seadusliku esindaja nõusolek. 7-14aastase alaealisega töölepingu sõlmimiseks peab tööandja taotlema tööinspektori (ja lastekaitsetöötaja) kirjaliku nõusoleku. Alaealistel on töösuhtes ja töövaidlustes võrdsed õigused täisealistega ning seaduse, haldusakti ja kollektiivlepinguga ettenähtud soodustused. Koolikohustuslikku alaealist võib tööle rakendada ainult koolivaheajal või loomingulise töötajana kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal ning tingimusel, et töö ei kahjusta tema tervist, ohutust, arengut, kõlblust ega takista osalemist õppetöös. 

Töötukassa teenuse „Minu esimene töökoht“ raames maksab töötukassa 16–29aastase noore tööandjale palgatoetust ning hüvitab koolituskulu. 13–16aastaste noorte tööandjatele maksab töötukassa alaealise töötamise toetust. 

Alaealistele on kehtestatud lühem tööaeg.

Alaealistele töötajatele peab tööandja looma sobivad töö- ja olmetingimused. 

Vähenenud töövõimega inimesed.  Tööandja peab vähenenud töövõimega inimestele looma sobivad töö- ja olmetingimused. Vähenenud töövõimega inimestel on õigus vastavale sotsiaaltoetusele ja riigiabile. Ka Eesti Töötukassa pakub mitmeid vähenenud töövõimega inimeste töölevõtmist ja töötamist lihtsustavaid teenuseid, millest saab ülevaate meie veebilehelt: Vähenenud töövõime. 

Välismaalaste töötamine, kolmandate riikide kodanikud. 

Seadusliku aluseta Eestis viibival välismaalasel on keelatud Eestis töötada.  Elamisloa alusel Eestis elavatel välismaalastel on üldjuhul õigus Eestis töötada. Alates 01.09.2013 ei väljastata Eestis eraldi tööluba. 

Välismaalased, kes viibivad Eestis ajutiselt (näiteks viisa või viisavabaduse alusel) võivad Eestis töötada, kui:

Töötamise õigus tuleb vahetult seadusest või välislepingust. 

Lühiajaline töötamine on tööandja poolt Politsei- ja Piirivalveametis eelnevalt registreeritud. 

Lühiajalise töötamise saab registreerida kuni 365 päevaks 455-päevase perioodi jooksul. 

Lühiajalise töötamise registreerimine on võimalik pikemaks perioodiks, kui tegemist on õpetaja, õppejõuna töötamisega, teadusliku tegevusega, tippspetsialistina või iduettevõttes töötamisega. 

Lühiajalise töötamise hooajatööks saab registreerida kuni 270 päevaks aasta jooksul.

Lisateavet välismaalaste töötamise õiguse kohta saab Politsei- ja Piirivalveametist. 

Rahvusvahelise kaitse saaja tööellu sisseelamise ja tööl püsimise toetamiseks makstakse tööandjale tööalase mentorluse tasu ning hüvitatakse töötaja kvalifikatsiooni saamise, töötamisega seotud tõlketeenuse  kulu . Lisateavet saab Eesti Töötukassast. 

Lingid:

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) võib Eestis olla isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupa või teenuseid ning kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsivaks tegevuseks. FIE võib olla ka alaealine vähemalt 15aastane isik, kellele on vanema nõusolekul antud õigus tegeleda majandustegevusega. 

FIEd peavad enne tegevuse alustamist taotlema enda kandmist äriregistrisse. Maksu- ja Tolliameti poolt peetavas maksukohustuslaste registris FIEsid enam ei registreerita. FIE äriregistrisse kandmiseks on kaks võimalust: esitada kohtu registriosakonnale digiallkirjastatud kandeavaldus ettevõtjaportaali kaudu või esitada notariaalselt kinnitatud kandeavaldus. Füüsilise isikuna töötamist reguleerivad mitmed seadused: äriseadustik, töölepingu seadus, maksukorralduse seadus. 

Lisateavet FIEna töötamise kohta saab Ettevõtluse ja Innovatsiooni  Sihtasutusest, Justiitsministeeriumist, Maksu- ja Tolliametist. Valdkonda reguleerivad seadused leiad Elektroonilisest Riigi Teatajast. Kasulikku teavet saad ka Ettevõtja infoväravast ning Ettevõtjaportaalist.

Lingid:

Miinimumpalk kehtestatakse Eestis Vabariigi Valitsuse määrusega, alates 1. jaanuarist 2025 on tunnipalga alammäär 5,31  eurot ja kuupalga alammäär 886 eurot. Miinimumpalgast madalamat palka Eestis maksta ei tohi. Tööle minnes lepitakse tööandjaga kokku brutopalk ning palga muutmise tingimused. Tavaliselt lepitakse kokku põhipalgas, kasutatakse ka vastavalt töötulemustele tulemustasu maksmist. Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepinguga ette nähtud, viimase puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Töölepingus kokku lepitud palgatingimusi on lubatud muuta ainult poolte kokkuleppel. Riigisektoris on astmepalkade süsteem, samuti on võimalik saada tulemustasu. 

Töötasu makstakse tavaliselt kord kuus kui ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. Tööandja peab kandma töötaja töötasu ja muu tasu töötaja määratud pangakontole kui ei ole kokku lepitud teisiti. Ettevõte väljastab üldjuhul palga maksmise kohta elektroonilise palgalehe, mis sisaldab põhipalka, lisatasusid, preemiat, juurdemaksu ja makse, mis töötasust maha arvati. Kui tööle asumisel määratakse katseaeg, võib töötasu selle vältel madalam olla.  

Töötasust arvestatakse maha tulumaks, töötuskindlustusmaks ning 1983. aastal ja hiljem sündinud inimestel kohustuslik kogumispensionimaks. Lisateavet töötasude suuruse kohta saab Statistikaametist, töötasude maksmise korra kohta Tööinspektsioonist, maksude kohta, mis peetakse töötasust kinni Maksu- ja Tolliametist, pensioni kohta Pensionikeskusest.

Lingid:

Eestis on tööaja üldine norm 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Üldised puhkepäevad on laupäev ja pühapäev. Kui katkematu tööprotsessi või elanike teenindamise vajaduse tõttu tuleb laupäeval ja pühapäeval töötada, antakse puhkepäevad muudel üksteisele järgnevatel nädalapäevadel. Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse töötaja kokkulepitud tööaega seitsmepäevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul.

Lühendatud tööaeg on: 

alaealistel 

7–12aastastel 2 tundi päevas ja 12 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul õppeveerandi kestel väljaspool kooliaega ning 3 tundi päevas ja 15 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul koolivaheajal 

13–14aastastel või koolikohustuslikul töötajal 2 tundi päevas ehk 12 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul õppeveerandi kestel väljaspool kooliaega ning 7 tundi päevas ja 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul koolivaheajal.

15aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. 

Töötajatel, kes töötavad allmaatöödel, tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel kuni 7 tundi päevas ehk kuni 35 tundi nädalas; 

Koolide ja muude lasteasutuste õpetajatel, kasvatajatel ja teistel õppe- ja kasvatusalal töötavatel inimestel kuni 7 tundi päevas ehk kuni 35 tundi nädalas. 

Koos ületunnitööga ei või tööaeg nädalas ületada keskmiselt 48 tundi neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Arvestusperioodi võib kollektiivlepinguga pikendada kuni 12 kuuni tervishoiu-, hoolekande-, põllumajandus- ja turismitöötajatel. 

Töötamine ööajal: 

Ööaeg on ajavahemik 22.00–6.00. Töötaja, kes töötab ööajal vähemalt kolm tundi oma igapäevasest tööajast või vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast (öötöötaja) ja kelle tervist võib mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö iseloom, võib töötada 8 tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul. Nimetatud piirangut ei kohaldata tervishoiu- ja hoolekandetöötajatele kui töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust. 

Öötööle on keelatud rakendada alaealist töötajat või koolikohustuslikku töötajat, rasedat või töötajat, kellele see on keelatud arsti otsusega.

Koolikohustuslikule töötajale ei ole lubatud töötada vahetult enne koolipäeva algust. Rasedat ja vastava arstiotsusega töötajat on keelatud tööle rakendada ööajal. Isikut, kes kasvatab alla 12-aastast või puudega last või hooldab täielikult töövõimetut isikut, võib rakendada ööajal tööle üksnes tema nõusolekul.

Tööaja lühendamine 3 tunni võrra on tööandjale kohustuslik Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, Võidupühale ja Jõululaupäevale eelnenud tööpäeval.

Tööaja kohta saad lisateavet Tööinspektsioonist. Tööaega reguleerib töölepingu seadus. 

Lingid:

Eestis reguleerib puhkust töölepingu seadus. Töö iseloomu ja tingimuste järgi antakse põhipuhkust, sealhulgas pikendatud puhkust, lisapuhkust, samuti vanemapuhkust ja. Põhi- ja lisapuhkust, samuti täiendavat lapsepuhkust antakse töölepingu alusel, avalikule teenistujale tööaastate eest. Tööaasta on aeg, mis algab tööandja juures tööle asumise päevast ja kestab järgmise aasta sama päevani. Puhkuse kestust arvutatakse kalendripäevades, mille hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipüha. Põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva. Pikendatud põhipuhkust saavad alaealised 35 kalendripäeva; isikud, kellele on määratud töövõimetuspension või rahvapension  35 kalendripäeva; riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikud 35 kalendripäeva; haridus- ja teadustöötajad 56 kalendripäeva. 

Õppepuhkuse andmist tasemeõppes või täienduskoolituses osalemiseks reguleerib täiskasvanute koolituse seadus.

Kui oled esimesel tööaastal töötanud vähemalt kuus kuud, on Sul õigus saada puhkust võrdeliselt töötatud kuude arvuga. Seadus lubab poolte kokkuleppel anda esimesel tööaastal puhkust täies ulatuses, sõltumata töötatud ajast. 

Põhi- ja lisapuhkuse aja eest maksab tööandja töötajale puhkusetasu. Puhkusetasu makstakse täies ulatuses hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. 

Juhul, kui tööandja sisekord seda nõuab, tuleb puhkusele saamiseks esitada avaldus. Puhkusegraafik koostatakse üldjuhul jaanuari jooksul, kuid tööandjaga kokkuleppel võib puhata ka graafikus toodust erineval ajal. Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks. Kasutamata puhkuseosa viiakse üle järgmisse kalendriaastasse. Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Aegumine peatub ajaks, mil  töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses.

Eestis on rahvuspüha iseseisvuspäev 24. veebruaril, mis on puhkepäev. Samuti on puhkepäevad 1. jaanuar – uusaasta; suur reede; ülestõusmispühade 1. püha; 1. mai – kevadpüha; nelipühade 1. püha; 23. juuni – võidupüha; 24. juuni – jaanipäev; 20. august – taasiseseisvumispäev; 24. detsember – jõululaupäev 25. detsember – esimene jõulupüha; 26. detsember – teine jõulupüha. 

Vanemapuhkus 
Naisele antakse sünnituslehe alusel emapuhkust 100 kalendripäeva. Isal on õigus saada isapuhkust 30 kalendripäeva ulatuses ühes osas või osade kaupa ajavahemikul 30 päeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat lapse sünnikuupäeva kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.   

Alla 10aastase lapse lapsendajale, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse võõrasvanem, antakse lapsendamispuhkust 70 kalendripäeva lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. 

Lapse emale või isale antakse tema soovil lapsehoolduspuhkust kuni 3aastase lapse kasvatamiseks.. 

Peale ema vanemahüvitise perioodi lõppu on võimalik emal ja isal otsustada, kumb neist hakkab edasi vanemahüvitist saama. Selle hüvitise nimi on jagatav vanemahüvitis. Jagatavat vanemahüvitist on võimalik välja võtta 475 päeva ulatuses. Seda hüvitist võib katkestada ja jätkata kalendripäevade kaupa. Kui emal ei olnud enne lapse sündi sotsiaalmaksuga maksutatavat töö- või teenistussuhet ning seega oli õigustatud vaid 30 päevale ema vanemahüvitisele, on jagatava vanemahüvitise pikkus 515 päeva.

NB! Kui üks vanematest on vanemapuhkusel pärast lapse 30 päeva vanuseks saamist, on õigus jagatavale vanemahüvitisele sellel vanemal.

Lisaks on võimalik lapsevanematel võtta vanemahüvitist kuni 60 päeva ulatuses üheaegselt. Üheaegselt võetud päevade arvu võrra vähendatakse vanemahüvitise maksmise kogukestvust. 

Vanemahüvitise arvestusperiood on lapse sünnist üheksale täispikale kuule eelnenud 12 kalendrikuud.

Isapuhkuse kasutamisel ei ole oluline, kas lapse isa  on töötu, avalik teenistuja, töötaja või mõnes muus õiguslikus suhtes. Samuti pole tähtsust, kas lapse isa on lapse emaga abielus või mitte.

Töösuhtes olev vanem saab iga oma alla 14-aastase lapse kohta 10 tööpäeva lapsepuhkust. Lapsepuhkuse õigus tekib mõlemal vanemal eraldi ning lapsepõhiselt – iga lapse kohta on mõlemal vanemal 10 lapsepuhkuse päeva (ehk vanematel kokku 20 päeva), kuni laps saab 14-aastaseks. Kõik lapsepuhkuse päevad jaotatakse perioodi peale, mil laps saab 14-aastaseks. Lapsepuhkuse kasutamisega põhipuhkuse periood ei lühene. Lapsepuhkusel olemise hüvitist makstakse olenevalt varasemast sissetulekust sarnastel põhimõtetel vanemahüvitisega, kuid selle asendusmäär pole 100%, vaid 50%.

Lapse 14aastaseks saamise aastal antakse täiendav lapsepuhkus, olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast puhkust.

Tööandja on kohustatud töötaja soovil andma täiendavat palgata lapsepuhkust kuni 14aastast last kasvatavale lapsevanemale, samuti lapse eestkostjale või hooldajale. Samuti on tööandja kohustatud andma täiendavat palgata lapsepuhkust (kuni 10 päeva) kuni 18aastast puudega last kasvatavale lapsevanemale ja sellise lapse hooldajale ja eestkostjale. 

Lisateavet puhkuse kohta saad Tööinspektsioonist ning töölepingu seadusest. 

Lingid:

Tööleping lõpeb ülesütlemisega, poolte kokkuleppel, tähtaja möödumisel, töötaja surma korral või tööandja surma korral (juhul, kui tööandja on FIE). Töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. 

Töötaja ja tööandja on kohustatud töölepingu lõpetamisest teineteisele ette teatama kirjalikult. 

Tööandja võib lõpetada töölepingu tähtaja möödumise tõttu, teatades sellest Sulle ülesütlemisega ette. Tööandjapoolne ülesütlemisest etteteatamine oleneb töösuhte kestusest: alla 1 aasta – 15 kalendripäeva, sh katseajal; 1–5 aastat – 30 kp; 5–10 aastat – 60 kp; üle 10 aasta – 90 kp. Kollektiivlepinguga võib sätestada erinevad tähtajad. Töötajapoolne ülesütlemisest etteteatamine: korraline – 30 kp;  erakorraline – ei pea ette teatama. Katseajal võivad mõlemad pooled töölepingu üles öelda vähemalt 15kalendripäevase etteteatamistähtajaga. 

Ülesütlemise piirangud 

Tööandja ei või töölepingut üles öelda järgmistel põhjusel: töötaja on rase või töötajal on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust; töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi; töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu; töötaja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid; täistööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist osalise tööajaga või osalise tööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist täistööajaga; töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses. 

Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. 

Kui tööandja ütleb töölepingu erakorraliselt üles, annab ta töötajale ülesütlemise etteteatamise tähtaja jooksul mõistlikus ulatuses vaba aega uue töö otsimiseks. 

Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Vastavalt töötaja tööstaažile lisandub sellele hüvitis töötukassalt ühe või kahe kuu keskmise töötasu ulatuses. Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Tähtajalise töölepingu ülesütlemisel majanduslikel põhjustel (pankrot) maksab tööandja töötajale hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötaja oleks saanud lepingu tähtaja saabumiseni. 

Samuti on võimalik töötamine lõpetada seoses pensionile jäämisega. Eesti pensionisüsteem jaguneb kolmeks sambaks: I sammas - riiklik pension; II sammas - kohustuslik kogumispension; III sammas -täiendav kogumispension. 

Riiklik pension tähendab riiklikku solidaarset pensionikindlustust, mille kaudu tänased maksumaksjad maksavad pensioni tänastele pensionäridele. Eestis makstakse kahte liiki riiklikke pensione: tööpanusest sõltuvaid pensione (vanaduspensioni, töövõimetuspensioni ja toitjakaotuspensioni) ning miinimum- ehk rahvapensioni. 

Alates 01.01.2017 on vanaduspensioni üldiseks eaks 65 aastat. Üleminekuaeg kehtestatakse 1954.–1960. aastal sündinud inimestele, kelle pensioniiga kasvab astmeliselt 3 kuud iga järgmise sünniaasta kohta ja jõuab 65 aastani 2026. aastaks. Vanaduspension on tööpanusest sõltuv pension, mida arvutatakse tööstaaži aastate ja pensioni kindlustusosaku põhjal.

Vanaduspensioni alaliigid on ennetähtaegne, edasilükatud ja soodustingimustel vanaduspension. 

Rahvapension on miinimumpension nendele, kellel ei teki õigust tööpanusest sõltuvale pensionile. Rahvapension määratakse inimesele, kellel puudub vanaduspensioni saamiseks nõutav pensionistaaž (15 aastat) ja kes on elanud Eestis alalise elanikuna või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel vähemalt 5 aastat vahetult enne pensioni taotlemist.  Rahvapensionimäär muutub igal aastal koos indekseerimisega. Rahvapensioni määr on 372,05 eurot kuus. 

Alates 01.01.2013 arvutatakse vanadus-, töövõimetus ja toitjakaotuspensionile juurde täiendav pensionilisa lapse kasvatamise eest. Lähemalt vaata Pensionikeskuse kodulehelt (vanemapension).

Kohustuslik kogumispension põhineb eelfinantseerimisel: töötav inimene kogub enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%. 

Täiendav kogumispension on vabatahtlik era-lisapension, mis võimaldab täiendavalt säästa, et hoida väljakujunenud elustandardit ka vanaduspõlves. 

Töölepinguga seotud küsimustes on võimalik saada lisateavet juristidelt ja advokaatidelt ning Tööinspektsioonist. 

Lisainfot Eestis makstavate pensioniliikide kohta saab Sotsiaalkindlustusameti, Sotsiaalministeeriumi ja Pensionikeskuse kodulehelt.

Lingid:

Eestis on ametiühingud ehk töötajate esindused iseseisvad, omaalgatuslikud, vabatahtlikud isikute ühingud, mille eesmärk on töötajate, tööteenistuse ja kutsealaste majanduslike ning sotsiaalsete õiguste ja huvide esindamine ning kaitsmine. 

Isikutel on õigus vabalt ilma eelneva loata asutada ametiühinguid, nendega ühineda või mitte ühineda. Ametiühinguid asutada ning nendega ühineda on keelatud kaitsejõudude tegevteenistuses olevatel kaitseväelastel. 

Töötajal on õigus kuuluda oma töökohajärgsesse või mõnda muusse ametiühingusse. Töötajal on õigus tegutseda ametiühingu valitud esindajana. Hinnanguliselt kuulub ametiühingutesse vaid 10-15% töötajatest. Lisateavet saad Ametiühingute Keskliidust.

Lingid:

Tööstreigid on Eestis üldjuhul erandlikud ning omavad vähest kõlapinda. Tavaliselt on korraldajateks suuremad ametiühingute organisatsioonid ning peamiseks temaatikaks palkade suurendamise nõuded. Streiki käsitletakse õigusloome mõistes avaliku koosolekuna. Kavandatavast streigist või töösulust on streigi või töösulu korraldaja kohustatud teatama teisele poolele, riiklikule või paikkondlikule lepitajale ja kohalikule omavalitsusele kirjalikult vähemalt kaks nädalat ette.

Keelatud on korraldada avalikku koosolekut, mis on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu või kehtiva riigikorra vägivaldsele muutmisele; mis õhutab vägivaldselt rikkuma Eesti Vabariigi territoriaalset terviklikkust; mis õhutab rahvuslikku, rassilist, usulist või poliitilist vihkamist, vägivalda või diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel, mis õhutab rikkuma avalikku korda või riivab kõlblust. 

Korraldaja peab vähemalt seitse päeva enne avaliku koosoleku läbiviimist esitama sellekohase teate valla-või linnavalitsusele, mille haldusterritooriumil kavatsetakse avalik koosolek korralda; maavalitsusele, kui avalik koosolek kavatsetakse korraldada selle maakonna mitme valla või linna haldusterritooriumil; Vabariigi Valitsusele, kui avalik koosolek kavatsetakse korraldada mitme maakonna haldusterritooriumil. Avalikust koosolekust osavõtjad on kohustatud käituma koosolekul rahumeelselt, täitma koosoleku korraldaja, korrapidaja, politsei ning meditsiini- ja päästeteenistuse ametnike korraldusi. 

Alates 01.01.2018 kehtib uus töövaidluse lahendamise seadus, mille alusel lahendatakse töövaidlusasju Töövaidluskomisjonis. Enne antud seaduse jõustumist algatatud töövaidluse lahendamisele kohaldatakse eelnevalt kehtinud individuaalse töövaidluse lahendamise seadust.

Lingid:

Termin „kutseharidus ja -õpe“ viitab konkreetse ameti või kutsega seotud praktilistele tegevustele ja kursustele, mille eesmärk on valmistada osalejaid ette tulevaseks karjääriks. Kutseõpe on oluline vahend ametialase tunnustuse saavutamiseks ja töö leidmise võimaluste parandamiseks. Seetõttu on oluline, et Euroopa kutseõppesüsteemid vastaksid kodanike ja tööturu vajadustele, et hõlbustada juurdepääsu tööhõivele.

Kutseharidus on olnud ELi poliitika oluline osa alates Euroopa Ühenduse loomisest. See on ka oluline element ELi Lissaboni strateegias, mille eesmärk on muuta Euroopa maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks ühiskonnaks. 2002. aastal kinnitas Euroopa Ülemkogu seda olulist rolli ja püstitas veel ühe ambitsioonika eesmärgi – muuta 2010. aastaks Euroopa haridus ja koolitus maailmas tuntuks –, toetades mitmeid maailmatasemel algatusi ja eelkõige tugevdades koostööd kutseõppe valdkonnas.

24. novembril 2020 võttis Euroopa Liidu Nõukogu vastu soovituse kutsehariduse kohta jätkusuutliku konkurentsivõime, sotsiaalse õigluse ja vastupidavuse tagamiseks.

Soovituses määratletakse peamised põhimõtted, millega tagatakse, et kutseharidus ja -õpe on paindlik, et kohaneda kiiresti tööturu vajadustega ja pakkuda kvaliteetseid õppimisvõimalusi nii noortele kui ka täiskasvanutele.

Selles pööratakse suurt tähelepanu kutsehariduse ja -õppe paindlikkuse suurendamisele, töökohapõhise õppe võimaluste avardamisele, praktikavõimalustele ja kvaliteedi tagamise parandamisele.

Soovitus asendab ka EQAVETi (Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistik kutsehariduse ja koolituse valdkonnas) soovitust ning sisaldab ajakohastatud EQAVETi raamistikku koos kvaliteedinäitajate ja kirjeldustega. Sellega tunnistatakse kehtetuks endine ECVETi soovitus.

Nende reformide edendamiseks toetab komisjon kutsehariduse tipptaseme keskusi, mis ühendavad kohalikke partnereid oskuste ökosüsteemide arendamiseks. Oskuste ökosüsteemid aitavad kaasa piirkondlikule, majanduslikule ja sotsiaalsele arengule, innovatsioonile ja aruka spetsialiseerumise strateegiatele.

Erasmus+

Erasmus+ on ELi programm Euroopa hariduse, koolituse, noorte ja spordi toetamiseks.

Selle hinnanguline eelarve on 26,2 miljardit eurot. See on peaaegu kaks korda suurem rahastus kui sellele eelnenud programmil (2014–2020).

Uus programm (2021–2027) keskendub sotsiaalsele kaasatusele, rohe- ja digipöördele ning noorte demokraatlikus elus osalemise edendamisele.

See toetab Euroopa haridusruumi, digiõppe tegevuskava ning Euroopa oskuste tegevuskava prioriteete ja meetmeid. Programm

• toetab ka Euroopa sotsiaalõiguste sammast,
• rakendab ELi noortestrateegiat (2019–2027),
• arendab Euroopa mõõdet spordis.

Kes võivad osaleda? Lisateave on siin.

Euroopa täiskasvanuharidus ja elukestev õpe

Elukestev õpe on protsess, mis hõlmab kõiki hariduse vorme – kooliharidust, informaalset õppimist ja mitteformaalset haridust – ning kestab koolieelsest perioodist kuni pensionipõlveni. Selle eesmärk on võimaldada inimestel arendada ja säilitada põhipädevusi kogu elu jooksul ning võimaldada kodanikel vabalt liikuda töökohtade, piirkondade ja riikide vahel. Elukestev õpe on ka eespool nimetatud Lissaboni strateegia põhielement, kuna see on oluline enesearengu ning konkurentsivõime ja töölesobivuse suurendamise seisukohalt. EL on võtnud vastu mitu õigusakti täiskasvanuhariduse edendamiseks Euroopas.

Euroopa elukestva õppe piirkond

Et muuta elukestev õpe Euroopas tegelikkuseks, on Euroopa Komisjon seadnud endale eesmärgi luua Euroopa elukestva õppe piirkond. Sellega seoses keskendub komisjon nii õppijate kui ka tööturu vajaduste tuvastamisele, et muuta haridus kättesaadavamaks ning luua seejärel partnerlussuhteid haldusasutuste, haridusteenuste pakkujate ja kodanikuühiskonna vahel.

See ELi algatus põhineb eesmärgil tagada põhioskused – tugevdades Euroopa tasandil nõustamis- ja teabeteenuseid ning tunnustades kõiki õppevorme, sealhulgas kooliharidust ning informaalset ja mitteformaalset koolitust.

Euroopa Liidu kutseharidust edendavad organisatsioonid

EL on loonud KUTSEÕPPE valdkonnas tegutsevad eriorganid eesmärgiga hõlbustada koostööd ja vahetust kutseõppe valdkonnas.

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop, Centre Européen pour le Développement de la Formation Professionnelle) asutati 1975. aastal Euroopa Liidu eriasutusena, mis on spetsialiseerunud kutsehariduse edendamisele ja arendamisele Euroopas. Kreekas Thessalonikis asuv keskus teostab kutseõppega seotud uuringuid ja analüüse ning levitab oma eksperditeadmisi mitmesugustele Euroopa partneritele, näiteks seotud teadusasutustele, ülikoolidele ja koolitusasutustele.

Euroopa Koolitusfond asutati 1995. aastal ja see teeb tihedat koostööd Cedefopiga. Selle missioon on toetada (ELi-väliseid) partnerriike kutseõppesüsteemide ajakohastamisel ja arendamisel.